Klaviatuur
йцукенгшщзхъфывапролджэячсмитьбю
qwertyuiopüõasdfghjklöäzxcvbnm
Thursday, November 6, 2008
Tuesday, November 4, 2008
Keemia vihik
KEEMIA abi=www.zone.ee/gagkeemia
Aatom ja aatomi ehitus
Aatom koosneb AATOM = AATOMITOOM (tuumaosakesed)pluss ELEKTRONKATE (elektronid elekrtonkihtidel)
Aatomituum koosneb (mitmuses) Prootom (laeng pluss 1, mass 1) ja Neutron laeng 0 ja mass 1)
Elektronkate koosneb elektronidest (laeng miinus 1, mass on umbes o,ooo5
2.Seoseid aatomi ehitusest
Aatomituumal on seal olevate prootomite ja neutronite tõttu positiivne laeng. Seda nimetatakse tuumalaenguks Z ning see on võrdne prootomite arvuga.
Elektronkattel on negatiivne laeng.
Et aatom tervikuna on neutraalne, peab olema aatomis ühepalju prootomeid ja elektrone.
Aatommassiks nimetatakse aatomi massi aatomi massi ühikutes.
Nagu päikesesüsteemis on koondunud põhimass Päikesesse, on aatomis suurem osa massist tuumas.
Aatommassi ümardamisel täisarvuni saame massiarvu A. Et nii prootoni kui neutroni mass on 1 amü, siis on massiarv võrdne tuumaosakeste arvuga ehk prootomite ja neutronite arvude summaga.
Keemiline element
Info perioodilisustabelist
aatomnumber (Z) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv
aatommass umbes massiarv (A) = prootonite arv ja neutronite arv
perioodi number = elektronkihtide arv aatomis
A rühma number = väliskihi elektronide arv
Harjutus: naatriumi ja väävli aatom
N V
Sümbol Na S
Aatomnumber 11 16
Aatommass 22,99 32,07
Massiarv 23 32
Tuumalaeng +11 +16
Prootonite arv 11 16
Elektronide arv 11 16
Neutronite arv 12 16
Väliskihi elektronide arv 1 6
Elektronkihtide arv 3 3
Elektronskeem näitab elektronide paiknemist kihiti.
Ainult viimane ja eelviimane kiht ei pea olema max täitunud.
Igale elektronkihile mahuv maksimaalselt 2n ruudus. elektroni, kus n on kihi number.
1. kihile max 2
2. kihile 8
3. kihile 18
4.kihile 32
välisele ehk viimasele max 8
--------------------------------------------------------------------
Vasta küsimustele vihikusse kirjalikult:
1) Mis on liitaine? Too 2 näidet!
2) Mille poolest erinevad liitained, mis koosnevad molekulidest, nendest, mis koosnevad ioonidest?
3) Kas järgmine liitaine esineb molekulidena või ioonkristallina: väävelhape (H2SO4), seebikivi (NaOH), süsihappegaas (CO2), vingugaas (CO), kustutamata lubi (CaO)?
4) Kuidas saadakse kõige lihtsamalt liitained? Too näide!
1) Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid.
H2O ; CO2 ; NaCl
2)Ioonid esinevad kristallidena.
3)
4)Kõige lihtsam viis saada liitaineid on lihtainete omavahelisel reageerimisel, seega ühinemisel: kaks lihtainet ühinevad. Sellist reaktsiooni, kus kahe või enama lihtaine reageerimisel tekib üks liitaine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks.
maagaas
LIHTAINED:
O3 (osoon)
C60 (teemant)
H2 (vesinik)
C20 (grafiit)
O2 (hapnik)
N2 (lämmastik)
LIITAINED:
CO2 (süsihappegaas)
CO (vingugaas)
C20H42 (parafiin)
C12H22O11 (suhkur)
C6H12O6 (glükoos)
H20 (vesi)
H2SO4 (väävelhape)
--- JÄTKUB ---
Oksiide saadakse näiteks lihtainete põlemisel ehk reageerimisel hapnikuga (O2).
Lihtaine + hapnik = oksiid
Kui elemendil on ühendis kindel oksüdatsiooniaste
(IA, IIA, Al) on lihtne võrrandit kirjutada!
Naatriumi reageerimine hapnikuga
4Na + O2 2Na2O
Vesiniku reageerimine hapnikuga (paukgaas, kütus)
2H2+O2 2H2O
Magneesiumi reageerimine hapnikuga (säraküünal!)
2Mg + O2 2MgO (magneesiumoksiid)
Raua reageerimine hapnikuga: tekib raud(III) oksiid
4Fe + 3O2 2Fe2O3
2.Süsiniku reageerimine hapnikuga:
Täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas)
C + O2 = CO2
Mittetäieliku põlemisel tekib süsinikksiid (vingukaas)
2C + O2 = CO
3.Väävli reageerimisel hapnikuga: tekib vääveldioksiid
S8 + 8O2 = SO2
Olulisemad happed
HCl – vesinikkloriidhape ehk soolhape
Tugev lenduv hape (ärritavad aurud)
Kuulub maomahla koostisesse ja aitab lagundada toitu.
H2SO4 – väävelhape
Tugev haoe, raske õlitaoline vedelik, mis seob õhuniiskust.
Söövitab orgaanilisi ühendeid, nt. Paberit ja puitu.
Tähtsaim ja enimtoodetud hape, nö „keemia veri”.
Kasutatakse autoakudes akuhappena.
H2CO3 – süsihape
Väga nõrk hape
Tekib süsihappegaasi lahustamisel vees (eriti rõhu all):
CO2+H2OH2CO3
Laguneb kergesti tagasi süsihappegaasiks ja veeks:
Limonaad kihiseb, sest seal olev süsihape laguneb tagasis süsihappegaasiks ja veeks.
CO2+H2O tekib H2CO3, aga see ka laguneb tagasi! (jookide gaseerimine-pudeli avamine)
8.Ohutusnõuded
Kontsentreeritud hapete lahendamisel tuleb haped valada peene joana vette.
Tuleb valada HAPET VETTE, mitte teistpidi! (muidu võib minna keema!)
1.ei pritsi
2.kui hapet satub nahale,
tuleb seda kohta pesta jooksva vee all
ja neutraliseerida seejärel söögisooda (NaHCO3) lahusega
ning siis uuesti jooksva vee all pesta
ALUS
Al(OH)3
Nõrkade aluste uurimine
Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid
Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid
Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid
Mg(OH)2 - magneesiumhüdroksiid
Co(OH)2 - koobalt(II)hüdroksiid - tumesinine
Aluselised oksiidid
Aluselised oksiidid on alustele vastavad oksiidid. Need on metallioksiidid.
ALUSELINE OKSIID + VESI --> ALUS
Veega reageerivad vaid IA ja IIA Metallide al Ca-st oksiidid -vastavalt tugevatele alustele ehk leelistele:
Ühinemisreaktsioonid:
Cs2(+1)O(-2) + H2O --> 2Cs(1)OH(-1)
Ba(2)O(-2)+H2O --> Ba(2)(OH)(-1)2
FeO3 + H2O -/-> ei toimu. Raud(III)oksiid ei reageeri.
4.Alused argielus
NaOH - naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (leelis)
Seebi keetmisel ja kanalisatsioonipuhastusvahendis (Torusiilis).
Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi.
kasutatakse ehituses lubimördis ja viljapuutüvede lupjamisel.
CaCO3 --> CaO --> Ca(OH)2-->CaCO3
Tugeva aluse sattumisel nahale tuleb koht veega pesta ja neutraliseerida nt söögiäädika või sidrunhappega.
Aatom ja aatomi ehitus
Aatom koosneb AATOM = AATOMITOOM (tuumaosakesed)pluss ELEKTRONKATE (elektronid elekrtonkihtidel)
Aatomituum koosneb (mitmuses) Prootom (laeng pluss 1, mass 1) ja Neutron laeng 0 ja mass 1)
Elektronkate koosneb elektronidest (laeng miinus 1, mass on umbes o,ooo5
2.Seoseid aatomi ehitusest
Aatomituumal on seal olevate prootomite ja neutronite tõttu positiivne laeng. Seda nimetatakse tuumalaenguks Z ning see on võrdne prootomite arvuga.
Elektronkattel on negatiivne laeng.
Et aatom tervikuna on neutraalne, peab olema aatomis ühepalju prootomeid ja elektrone.
Aatommassiks nimetatakse aatomi massi aatomi massi ühikutes.
Nagu päikesesüsteemis on koondunud põhimass Päikesesse, on aatomis suurem osa massist tuumas.
Aatommassi ümardamisel täisarvuni saame massiarvu A. Et nii prootoni kui neutroni mass on 1 amü, siis on massiarv võrdne tuumaosakeste arvuga ehk prootomite ja neutronite arvude summaga.
Keemiline element
Info perioodilisustabelist
aatomnumber (Z) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv
aatommass umbes massiarv (A) = prootonite arv ja neutronite arv
perioodi number = elektronkihtide arv aatomis
A rühma number = väliskihi elektronide arv
Harjutus: naatriumi ja väävli aatom
N V
Sümbol Na S
Aatomnumber 11 16
Aatommass 22,99 32,07
Massiarv 23 32
Tuumalaeng +11 +16
Prootonite arv 11 16
Elektronide arv 11 16
Neutronite arv 12 16
Väliskihi elektronide arv 1 6
Elektronkihtide arv 3 3
Elektronskeem näitab elektronide paiknemist kihiti.
Ainult viimane ja eelviimane kiht ei pea olema max täitunud.
Igale elektronkihile mahuv maksimaalselt 2n ruudus. elektroni, kus n on kihi number.
1. kihile max 2
2. kihile 8
3. kihile 18
4.kihile 32
välisele ehk viimasele max 8
--------------------------------------------------------------------
Vasta küsimustele vihikusse kirjalikult:
1) Mis on liitaine? Too 2 näidet!
2) Mille poolest erinevad liitained, mis koosnevad molekulidest, nendest, mis koosnevad ioonidest?
3) Kas järgmine liitaine esineb molekulidena või ioonkristallina: väävelhape (H2SO4), seebikivi (NaOH), süsihappegaas (CO2), vingugaas (CO), kustutamata lubi (CaO)?
4) Kuidas saadakse kõige lihtsamalt liitained? Too näide!
1) Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid.
H2O ; CO2 ; NaCl
2)Ioonid esinevad kristallidena.
3)
4)Kõige lihtsam viis saada liitaineid on lihtainete omavahelisel reageerimisel, seega ühinemisel: kaks lihtainet ühinevad. Sellist reaktsiooni, kus kahe või enama lihtaine reageerimisel tekib üks liitaine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks.
maagaas
LIHTAINED:
O3 (osoon)
C60 (teemant)
H2 (vesinik)
C20 (grafiit)
O2 (hapnik)
N2 (lämmastik)
LIITAINED:
CO2 (süsihappegaas)
CO (vingugaas)
C20H42 (parafiin)
C12H22O11 (suhkur)
C6H12O6 (glükoos)
H20 (vesi)
H2SO4 (väävelhape)
--- JÄTKUB ---
Oksiide saadakse näiteks lihtainete põlemisel ehk reageerimisel hapnikuga (O2).
Lihtaine + hapnik = oksiid
Kui elemendil on ühendis kindel oksüdatsiooniaste
(IA, IIA, Al) on lihtne võrrandit kirjutada!
Naatriumi reageerimine hapnikuga
4Na + O2 2Na2O
Vesiniku reageerimine hapnikuga (paukgaas, kütus)
2H2+O2 2H2O
Magneesiumi reageerimine hapnikuga (säraküünal!)
2Mg + O2 2MgO (magneesiumoksiid)
Raua reageerimine hapnikuga: tekib raud(III) oksiid
4Fe + 3O2 2Fe2O3
2.Süsiniku reageerimine hapnikuga:
Täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas)
C + O2 = CO2
Mittetäieliku põlemisel tekib süsinikksiid (vingukaas)
2C + O2 = CO
3.Väävli reageerimisel hapnikuga: tekib vääveldioksiid
S8 + 8O2 = SO2
Olulisemad happed
HCl – vesinikkloriidhape ehk soolhape
Tugev lenduv hape (ärritavad aurud)
Kuulub maomahla koostisesse ja aitab lagundada toitu.
H2SO4 – väävelhape
Tugev haoe, raske õlitaoline vedelik, mis seob õhuniiskust.
Söövitab orgaanilisi ühendeid, nt. Paberit ja puitu.
Tähtsaim ja enimtoodetud hape, nö „keemia veri”.
Kasutatakse autoakudes akuhappena.
H2CO3 – süsihape
Väga nõrk hape
Tekib süsihappegaasi lahustamisel vees (eriti rõhu all):
CO2+H2OH2CO3
Laguneb kergesti tagasi süsihappegaasiks ja veeks:
Limonaad kihiseb, sest seal olev süsihape laguneb tagasis süsihappegaasiks ja veeks.
CO2+H2O tekib H2CO3, aga see ka laguneb tagasi! (jookide gaseerimine-pudeli avamine)
8.Ohutusnõuded
Kontsentreeritud hapete lahendamisel tuleb haped valada peene joana vette.
Tuleb valada HAPET VETTE, mitte teistpidi! (muidu võib minna keema!)
1.ei pritsi
2.kui hapet satub nahale,
tuleb seda kohta pesta jooksva vee all
ja neutraliseerida seejärel söögisooda (NaHCO3) lahusega
ning siis uuesti jooksva vee all pesta
ALUS
Al(OH)3
Nõrkade aluste uurimine
Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid
Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid
Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid
Mg(OH)2 - magneesiumhüdroksiid
Co(OH)2 - koobalt(II)hüdroksiid - tumesinine
Aluselised oksiidid
Aluselised oksiidid on alustele vastavad oksiidid. Need on metallioksiidid.
ALUSELINE OKSIID + VESI --> ALUS
Veega reageerivad vaid IA ja IIA Metallide al Ca-st oksiidid -vastavalt tugevatele alustele ehk leelistele:
Ühinemisreaktsioonid:
Cs2(+1)O(-2) + H2O --> 2Cs(1)OH(-1)
Ba(2)O(-2)+H2O --> Ba(2)(OH)(-1)2
FeO3 + H2O -/-> ei toimu. Raud(III)oksiid ei reageeri.
4.Alused argielus
NaOH - naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (leelis)
Seebi keetmisel ja kanalisatsioonipuhastusvahendis (Torusiilis).
Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi.
kasutatakse ehituses lubimördis ja viljapuutüvede lupjamisel.
CaCO3 --> CaO --> Ca(OH)2-->CaCO3
Tugeva aluse sattumisel nahale tuleb koht veega pesta ja neutraliseerida nt söögiäädika või sidrunhappega.
Bioloogia
ÕIS
Asume parasvöötmes, taimed õitsevad kevadel ja suvel. (enamasti)
Õied on taime sugulise paljunemise organid ja peavad:
Ülesanne on vilja moodustamine ja paljunemine.
Õied erinevad üksteisest.
Õied erinevad kuju, värvuse, suurus ja lõhna poolest.
Õie ehitus
PILT 1.1
Tupplehed ja Kroonlehed teevad kokku Õiekatte.
Viljade ja seemnete levimine
1.vilju ja seemneid on palju, et taluda ebasootsaid keskkonna tingimusi ja levida laialdaselt.
On parem, kui seemned levivad emataimest kaugele, siis ei teki konkurentsi.
a)tuul - seemned on väikesed ja kerged, tihti on seemnete küljes tiivad või lendkarvad. nt. ohakas, kanep.
b)Lindude ja loomadega - 1) söövad ära ja seemned satuvad koos väljaheidetega teise kohta.
2)Seemned jäävad karva külge kinni.
3)Viivad oma pessa. nt. oravad koguvad talveks toitaine rohkeid vilju.
Osa jääb kasutamata, hakkavad idanema ja tekivad uued taimed.
c)Veega - kalda ja veetaimede seemned. nt. vesiroos, hundinui ja varsakabi.
d)Inimesega -
1)Inimene tahtlikult levitab, kultuurtaimed.
2)Tahtmatult, nt. jääb jalanõude külge kinni.
e)Paiskviljad - taimed levitavad ise enda seemneid. nt. kannike
Viljad ja seemned toiduna
1.Teraviljad - jahu, tangud, riisi
2.Puuviljad - õun, pirn
3.Lähistroopilised viljad - apelsin, melon
4.Kaunviljad - herned, oad
5.Õlitaimede viljad - raps, oliiv, päevalill
6.Viinamarjad
7.Troopika maade viljad - banaan
Sõnad:
VILI
ÕIS
VESI
ÕHK
SOOJUS
TUUL
LOOMAD
IDU
SEEME
KARTUL
Kadakas – Kahekojaline taim on eraldi isas ja emastaimed.
Isastaimedel on kevadeti isaskäbid ja emastaimedel on lihakad marjataolised käbid.
Valmis marjakäbid on mustjas sinised. Kasvavad lääne ja loode eestis. Taluvad kehva mulda.
Jugapuu – ka kahekojaline taim.Küpsed marikäbid punased.On jäänud aegadest, kui Eesti kliima oli soojem. Ei talu talve külma. Kasvab peamiselt saartel, kus on talved mahedamad. Hävimisohus – looduskaitse!
Jugapuu on mürgine – marju süüa ei tohi!
Võõramaised okaspuud on lehis – laseb suvel okkad maha, suvehaljas.
Nulg
Seedermänd
Mägimänd
Elupuu
Okaspuude tähtsus ja kasut.
*põhjapoolkeral suured taigad
Mõjutavad:
a)kliimat
b)õhku (puhtust)
c)loomade, lindude kodu
d)osalevad mullatekkes
e)vee reziim
f)erosioon – pinnase ärakanne
g)ehituspuit
h)küte
i)mööbli valmist.
j)pillid – kuusk
k)küte
l)ravimitena
m)lõõgastava toimega
n)hinnatud ilutaimed
o)alkohoolsed joogid
p)männimetsad on head puhkekohad
Sõnajalgtaimed
*Sõnajalad
*Osjad
*Kollad
Sõnajalad-
*Paljunevad eostega
1 eos – 1 rakk
*Soodsad tingim. – eosest kujuneb
*-eelleht- uus taim
*Ei õitse, ei tolmle.
*On olemas leht, vars, juur.
Kollad-
*mitmeaastased
*igihaljad
*Eestis põhil. Karukold ja kattekold.
*roomavad pikad varred
*lehed väikesed
*arenevad väga aeglaselt u. 20a.
*koldasi korjata EI TOHI!
Osjad-
*Mitmeaastased
*põldosi ja metsosi
*Talvel maapealne osa hävib, teistel elab üle talve
*Lehed taandarenenud
*Fotosüntees toimub rohelistes vartes
*Eosed valmivad eospeas.
Iseloomusta.
1)Maarja sõnajalg - Maarja-sõnajala nimi on sõnajalgadest ilmselt eestlaste hulgas kõige laiemini tuntud, kuid taime ennast polegi nii lihtne ära tunda. Põhjuseks on see, et varem nimetati kõiki suurte lehtedega sõnajalgu maarjasõnajalgadeks. Paljudes kooliõpikutes oli ta juba sajandi eest tähtsal kohal oma raviomaduste ja mürgisuse tõttu.
2)Kilpjalg -Kilpjalg on Eesti üks tavalisemaid sõnajalgu. Just sõnajala nime all ongi ta rahva hulgas laiemalt tuntud. Botaanikud aga panevad oma süsteemis kilpjala omaette kilpjalaliste sugukonda. Kuid nii imelik kui see ka pole, on ta nii oma perekonnas kui ka terves sugukonnas ainuke liik. See-eest võib ta uhkeldada oma levikuga. Ta kasvab terves maailmas sobivates kasvukohtades. Väga leplik ja vastupidav kilpjalg ei suuda kasvada ainult külmadel polaaraladel, lagedatel steppidel ja kuivades kõrbetes.
3)Laanesõnajalg -Laanesõnajalg on Eesti üks suuremaid ja kaunimaid sõnajalgu. Nii nagu suurtele laantele on omane võluda inimest oma võimsusega, teeb seda ka laanteasukas – laanesõnajalg. Tema lehed võivad olla kuni poolteist meetrit pikad. Kõik laanesõnajala suured rohelised lehed asuvad ilusa korrapärase lehtrina. Sellise välimuse tõttu on ta armastatud ilutaim. Haljastuses kohtame teda teistest sõnajalgadest sagedamini. Väga tihti kasvatatakse laanesõnajalga kalmistutel.
4)Põldosi - Põldosi on hästi tuntud igaühele, kes kevadel kuivemates paikades rännata armastab. Põldosja erinevate loomade nisadena ja mitmete tilkadena tuntud kevadvõsud lihtsalt ei saa märkamatuks jääda. Need on helepruunid või kollased, täiesti rohelise värvita.
5)Üks kold omal valikul (naistesõnajalg) Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga, kellena mõeldakse maarja-sõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar.
Vaata: bio.edu.ee/taimed
Sammaltaimed
*Ei ole juuri
*Puudub juhtkude
*vee ja ainete liikumine on raskendatud.
*väikesed
*paljunevad eostega
*juurde asuvad risoidid
*eosest areneb eelniit
*eelniidi peal pungad
*kasvavad tipust, alt kõdunevad
Harilik karusammal
*üks enim tuntud
*tuntud, kui käolina
*klass - lehtsamblad
*sugukond - karusamblalised
*perekond - karusammal
*kahekojaline
*tumeroheline, veidi läikiv igihaljas püsik
*lehed - lineaalsüstjad, kuni aluseni teravsaagja servaga, jäigad, läbipaistmatud
*paljuneb eostega.
*Laia levilaga, kasvab kõigil mandritel. Eestis sage.
Turbasammal
Kasvavad tipust, alumine osa sureb. Tekib aja jooksul turvas.
Keskkond on liigniiskne ja happeline, laguneb ainult osaliselt. Muutub järk - järgult turbaks.
Turba kasutamine:
*brikett - küte
*kasutatakse keemiatööstuses
*eksport
*söödapärn - loomatoit
2.VEERAND
Taimed
1)Loomad saavad vabalt liikuda. ujumine, lendamine, jooksmine
Selle poolest erinevad taimedest.
Liikumine on tähtis - toit ja põgenemine.
2)Looma kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid, kui taimedel.
Loomade ehitus erineb liigiti oluliselt.
Loomade toiduks on taimed või teised loomad.
Taimed valmistavad orgaanilist ainet fotosünteesi käigus.
Loomad reageerivad kiiresti ärritusele. nt. puudutus, valgus ja heli.
Loomad sigivad suguliselt või mitte suguliselt.
Jagunevad toeseehituse ja paigutuse alusel selgrootuteks ja selgrookseteks.
Loomad arenevad moondega või ilma.
Loomad kasutavad 02, eritavad CO2. (süsihappegaasi).
Selgrooksete klassid.
Sõõrsuur, kõhrkalad, luukalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad
KALAD jagunevad
a)luukalad - kiiruimsed nt. ahven
b)sõõrkalad - nt. jõesilm
c)kõhrkalad - nt. haid ja raid
Kiiruimsed (luukalad)
*liikumiseks uimed
*soomused
*libe ja sile
*küljejoon
*voolujooneline keha
*ujupõis - sügavuse reguleerimiseks
*kõigusoojased - kehatemperatuur vastavalt väliskeskkonnale.
Maailmas on umbes 25K luukala liiki. Eestis on 72 liiku luukalu, kokku on kalu Eestis 75 liiki. 3 liiku sõõrsuid (jõesilm, ojasilm ja merisult).
2.a)Kalade välisehituse üldiseloomust.
*Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga
*Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega
*Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised".
*Kalade nahk on kaitstud soomustega.
*Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool
b)Ahven:
*Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala.
*Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed.
*Ahvena silmad on oranzid.
3)
2.TEnamasti üksteise peal ja kaitseb
3.soodustab vees liikumist
4.Tunnetamiseks vee võnkumist
5.
6.ujupõis,
Kala luustik e skelett
Ülesanne kaitsta kala.
1)selgroog- loomi, kellel on lülililine selgroog, nimetatakse selgrootseteks.
2)roided- kaitsevad siseelundeid
3)koljuluud
4)peenikesed uimedeluud-
Liikumise elundkond on luustik ja lihastik - kala liikumise eludkond
Küsimused:
1)Närvisüsteemi ülesanded
Kooskõlastab ja reguleerib looma elundite tööd.
2)Närvisüsteemi osad ja paiknemine
Peas asub peaaju ja selgrookanalis paikneb seljaaju.
3)Kalade meeleelundud
Küljejoon, silmad, haistmiselund, kuulmiselund, maitsmiselund ja poised.
4)Mida tunneb näeb? Mida mitte?
Näevad lähedale, kuulevad hästi.
Kala siseehitus
Toidu haaramiseks on ahvenal teravad hambad.
Toit liigub-
Suu
neel
Söögitoru
magu
sooled
pärak (väljvad tahked jääkained)
neerud (väljuvad vedelad jäägid)
Hingamine
Kala hingab lõpustega
Kala avab pidevalt suu
Hingalmiseks võtab kala vee suhu ja surub selle lõpusekaane avanedes lõpuste vahelt välja
Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste veresoonte verre.
Kala vereringe
süda
veresooned
veri
Kala vere paneb liikuma süda.
Süda koosneb kojast ja vatsakesest.
Südamesse tuleb hapniku vaene e.venoosne veri.
Süda pumpab vere lõpustesse, rikastub hapnikuga.
Lõpustest liigub hapnikurikas e.arteriaalne veri kõigisse elunditesse.
Verre kogunevad liikudes süsihappegaas ja jääkained.
Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud (eraldatakse kehale kahjulikud jääkained.
Süsihappegaas väljub lõpuste kaudu.
Ujupõis
Asub kala kõhuõõnes.
On gaasiga täidetud.
Hõlbestub kala sukeldumist ja pinnale tõusmist
Kala on kõigusoojane
Temperatuur sõltub ümbritseva vee temperatuurist.
Kõigusoojane on loom, kelle temperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Kiiruimsete (Luukalade) mitmekesisus
Kalaliikide välimmus
Enamik kalu on voolujoonelised
Osa kalu on lamedad ja laiad nt. lest ja latikas
Osa pika ja saleda kehaga nt. angerjas
Selleks, et vähem silma torgata on kaladel varjevärvus. 1)Et olla võimalikult vähe varjatud vaenlase ees.
2)Ja enda saagile.
Veepinna lähedal on avavees elavad kalad enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga nt. siig ja rääbis, viidikas.
Veekogu taimedega osas elavad on enamasti vöötide ja laikudega, et end taimede vahele ära peita. Nt. särg, ahven, haug
Põhja lähedal elavad kalad on mustjaspruunides toonides, sest seal on pime. Nt. luts, angerjas ja säga.
Troopilistes meredes elab palju värvikirevamaid kalu, sest nende elupaigas on palju teisi värvikirevaid taime ja loomaliike.
Kalad erinevad üksteisest suuruse ja massi poolest.
Kasvab seda kiiremini, mida rohkeb saab toitu.
Enamik kalu on seljapoolelt tumedamad, kühupoolelt heledamad.
Mida sügavamal kala elab, seda tumedam ta on.
Mageveekalad elavad jõgedes ja järvedes. Nt. haug, ahven, särg.
Merekalad elavad soolases merevees nt. lest, heeringas, tuunikala. Osad neist on väga tundlikud vee soolsuse muutuse osas.
Siirdekalad - saavad elada nii soolases kui ka magedas vees nt. angerjas, lõhe.
Läänemeri on riimveeline veekogu st. vee soolsus on madal, on segunenud soolane merevesi ja mage jõevesi. Osa magevee kalu suudab elada ka riimvees nt. särg, haug, ahven.
Kõik kakade maimud ja vastsed toituvad planktonist.
Leüiskalad nt. särg- hakkavad toituma taimedes ja suurematest selgrootutest loomadest.
Röövkalad nt. ahven- hakkavad sööma endast väiksemaid kalu. Sageli neelavad ka endast väiksemaid liigikaaslasi.
Pean olema pildi järgi võimeline ära tundma:
lõhe
ahven
haug
särg
luts
angerjas
saga
lest
1.Et plevalt oleks kala maa värvi, alt taeva värvi.
2.Põhjas tume nt. säga
avavees hele. nt. viidikas
3.Ülevalt vaatavad kalad ei märkaks neid.
4.Lepiskalad söövad taimi ja väiksemaid selgrootuid. Nt. Särg
Röövkalad söövad taimi ja teisi kalu.
5.Kala suurus oleneb sellest, kui palju kala sööb. Kes sööb rohkem, see kasvab suuremaks.
Kalad vajavad kaitset
Kalad on kohastunud elama puhtas, kindla koostisega vees. Veekogusse ei tohi juhtida heitvett, õlisid, ega ka veekogude kallastel pesta mootorsõidukeid. Väiksemgi muutus veekoostises halvendab kalade elu.
Väikestel veekogudel ei tohi sõita mootorpaatidega. Keeruta põhjamuda üles. See ummistab kalade lõhmuseid.
Põllulit vette sattunud väetiste põhjustavad taimede ja vetikate vohamist e. eutrofeerumist. Kui taimed surevad, siis kulutavad nende lagundajad hapnikku jäänuste lagundamiseks.
Kala ei tohi püüda kudemise ajal. Muidu jäävad järglased saamata.
Püütavale kalale on kehtestatud alammõõt (lühim kala, keda tohib püüda).
Alammõõduga kala on jõudnud vähemalt üks kord aastas järglasi anda.
Ohus olevatele kaladele on kehtestatud lubatud püügiviisid ja püüginormid.
Käsiõngega võivad püüda kõik soovijad.
Sõõrsuude klassi kuuluvad maduja kehaga poolparasiitse eluviisiga silmud.
Neil puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu.
Suu asemel on suulehter, selle serval ja keelel on arvukalt hambaid.
Hammaste abil raspeldavad lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt.
Enamasti imevad ennast elusa ohvri külge ja toituvad tema kehast.
Läänemeres elab jõesilm.
Eestis koevad peamiselt Pärnu ja Narva jões ja peale kudemist surevad.
Kõhrkalad on haid ja raid. Läänemeres neid ei ela.
Nende toes moodustub kõhrest.
Haid
Suured välimuselt luukalu meenutavad mereloomad.
Kehal ei ole soomuseid.
Kehal nahahambad
On hästi liikuvad
Hambad on teravad, murdunud hambe asemele tuleb uus.
Tunnevad hästi lõhna, tulevad vere lõhna peale kaugelt kohale.
Sõõvad kalu, võivad rünnata ka inimesi.
Suurimad liigid sõõvad planktoneid.
Raid
Pikkus mõnikümmend cm kuni 7m
Lamedad, pika sabaga
Elavad merepõhjas
Mõned nahahambad muundunud ogadeks või haagikesteks
Ujumisel lehvitavad tiivakujulisi uimi
Toituvad enamasti väikestest kaladest ja selgrootutest
Elektriraid löövad oma saagi uimaseks elektrilöögiga, on ka inimestele ohtlikud.
Mõnede haide ja raide liha ja rasva kasutavad inimesed toiduks.
VOT TAK!
1. Kaladel on veeeluks järgmised kohastumused:
a)ujupõis
b)kõigusoojane
c)soomused
d)küljejoon
e)
f)
2. Selgita mõisted:
Lõpuskaas - kaitseb lõpuseid
Skelett - luude kogum
Selgroogne loom - loom lülilise selgrooga
Lõpused - hingamiselundid
Venoosne veri - hapniku vaene veri (süsihappegaasi rikas)
Arteriaalne veri - hapniku rikas veri (erepunane)
Kõigussoojane loom - loom, kes saab kohanduda iga kliimaga.
Ujupõis - elund, mida kala kasutab pinnale tõusmiseks ja põhja langemiseks.
Niisk - seemnerakk
Mari - Kala munarakud
Kudemine - marja ja niisa.
Kehaväline viljastamine -
Kudemisränne - Kala rännak kohta, kus on sobilik kudemispaik.
Lepiskala - kala, kessööb planktoneid.
Röövkala - kala, mis sööv väiksemaid kalu
Küljejoon - asub kala keha peal (mõlemal pool), kala tunneb sellega vee liikumist
Lahksuguline loom - seemne ja munarakud arenevad erinevatest kaladest
Koelmu - sobiv kudemiskoht
3. Milise ehitusega on kala vereringe elundkond, milline veri voolab kala kehas?
Süda, veresooned ja veri.
4. Kuidas toimub kalade sigimine ja areng?
5. Miks on kala seljapoolelt tumedam kui kõhupoolelt?
Et kõrgemalt paistaks kala merepõhja värvi ja põhja poolt taeva värvi. Maskeerumiseks vaenlaste ja saagi eest.
6. Nimeta joonisel tähtedega tähistatud kala kehaosad.
A.lõpuseklaas
B.
C.
D.
E.küljejoon
F.
G.ülauim
Kahepaiksed
Kahepaigsed on selgroogsed ja see tähendab, et neil on lüliline selgroog.
Sigimiseks peavad minema vette. Seal arenevad järglased.
Nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Arenevad moondega.
Hingavad kopsude ja nahaga.
Jäsemed.
Eelkõige niisketes elupaikades.
Maal u. 4500 liiki, Eestis 11
Päriskonnad ja sabakonnad.
Kõhu alt heledam. (kollakas).
Keha on jässakas, veidi lame.
Pea on lai eest ahenev. Puudub kael.
Täiskasvanud konnal ei ole ka saba.
Liikumiseks kaks paari pikkade varvastega jäsemeid.
Tagumised jalad on esimestest pikemad, et hüppamisel hoogu anda.
Tagajalgade vahel on ujunahad, et vees paremini liikuda.
Silmad on punnis ja suured, asuvad külgedel.
Ujumisel kasutab ainult tagahalgu.
Ninal on ninaavad.
Silma taga on kõva trummikile.
Puuduvad soomused.
Keha katabõhuke niiske nahk.
Limanäärmed eritavad nõret.
Konna kea pind on jahedam kui ümbritsev õhk, pideva niiskuse aurustumise tõttu.
Mudakonn
Rabakonn
Tiigikonn
Tähnikvesinik
Veekonn
Konna skelett e.luustik
Jäsemed koosnevad paljudest luudest. Kolju on lai ja lame.
Selgroo ja kolju vahel kaelalüli. Selgroo on lühike, roideid ei ole. Siseelundeid kaitseb rinnaluu.
Konna närvisüsteem
Koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest.
Nägemine on hea. Märkavad ainult liikuvat saaki. Silmalaug on olemas, mis niisutab silmasi, et silmad püsiksid niisked ja kaitstud.
Haistmiseks ja maitsemiseks on vaja toit suhu haarata.
Konn reageerib talle olulistele helidele - veesulpsatus, teised konnad.
Täiskasvanud konnal puudub küljejoon.
Nahk on tundlikum kui kalal.
Rohukonnal on suur suu. Saagi püüdmist hõlbustab pikk kleepuv keel. Hammastega hoiab ta saaki kinni, aga mälumiseks neid ei kasuta.
Konnal on söögitoru, magu, loaak, sooltoru, kõhunääre ja maks.
Konnal on kloaak pärasoole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi juhad.
Hingamiselundkond
Täiskasvanud konnal lõpuseid ei ole. Hingamiselundid on kopsud (rinnaõõnes, kotikujulised, veresoonte rikka seinaga). Õhk liigub suu või ninaava-hingetoru-kops.
Konn hingab ka niiske naha kaudu. Nahas on palju veresooni, milles veri rikastub hapnikuga. Vees hingab ainult nahaga. Nahk peab olema niiske, et hingamine saaks toimuda.
Konna vereringe
Kehavereringe e. suur vereringe.
Kopsuvereringe e- väike vereringe.
Süda kolme kambriline 2 koda ja vatsake.
Nahas tihe veresoonte võrgustik.
Kehas ringleb segaveri.
Südames ei ole arteriaalne ja venoosne veri eraldatud.
Veri eraldatud ja osaliselt seguneb.
Kahepaiksete sigimine
Kevadeks valmivad emaslooma munasarjades munarakud.
Munarakud ja seemnerakud valmivad eriisendikes - kahepaiksed on lahksugulised loomad.
Sobivad sigimiskohad.
Tiik, lomp,madalad järved
Ühes sigimis kohas on sadu konnu, kuna häid kohti on vähe.
Isaskonnal on häälitsemise võime. Jõudnud sobivasse kohta, hakkab emaseid ligi meelitama. Isasloom kinnitud emaslooma seljale kui on leidnud kudemiseks valmis emase.
Emasloom laseb madalas vees marja(kudu) vette.
Isasloom laseb peale seemnerakud. Toimud kehaväline viljastumine.
Peale kudemist lahkuvad konnad veest ja suunduvad elupaikadesse maismaal.
Vette sattunult hakkavad munad kohe vett koguma ja paisuvad.
Pealmisest kihist moodustub tume mass (arenevale vastsele toiduks ja kaitseks), milles on näha tumedad terakesed- viljastatud munarakud.
Ühes kogumis 1500-4000 muna.
Kullesed
Aja jooksul väljuvad munadest vastsed-kullesed.
Sarnanevad kalaga.
Pikk saba
lõpused hingamiseks
küljejoon
toituvad vetikatest
Areng lõppeb moondega
kullese iga 50-90 päeva.
Kullese areng
Moonde käigus kaovad saba, lõpused, küljejoon. Tekivad jäsemed ja arenevad kopsud.
Troopiliste alade konnad võivad sigida ka teisiti.
Kukutatakse marjaterad suurtele rohttaimedele (kui konn ise puu otsas)
Kärgkonnad kannavad viljastatud marjateri ja vastseid oma seljal.
Taskukonn - taskus
Nokiskonn- isane võtab viljastatud munarakud suhu ja juhib häälpõiekestesse pea külge, seal edasine areng.
Roomajad.
Elavad valdavalt maismaal on soojalembesed.
Kõigusoojased.
Sigivad ainult kuival maal.
Paljudel järglased munas ja ilma moondeta.
Hingamiseks ainult kopsud.
Sarvestunud nahk.
Maailmas on umbes 6000 liiki
1.Sisalikud
2.Maod
3.kilpkonnad
4,krokodillid
Rästik
Kuulub madude hulka
Kehal sakiline vööt
Madudel ei ole kaela
Selgroog on pikem kui sisalikel ja väga painduv
Roided kinnituvad kõigile selgroolülidele
pea väike
hambad teravad, tahapoole suunatud
ülalõua esimesed hambad mürkhambad
varustatud mürgikanaliga (kui hammustab mürk mürginäärmest hamba kaudu ohvri haava)
Läbipaistvad silmalaud katavad silmi.
Madude liikumisviis on siuglemine.
Arusisaliku välisehitus:
1.On Eestis elavatest roomajatest kõige tavalisem.
2.15-18 cm pikk
3.Väike pea, pikk sale keha
4.Pikk saba.
5.Nahk kuiv, ei ole limanäärmeid.
Nahapinda katavad sarvainest soomused.
Peapiirkonnas suuremad, moodustavad kilbise.
Miks on sarvestunud nahk roomajatele vajalik?
Kaitseb, ümbruskonna mõjutuste ja vaenlaste eest.
Roomajad vahetavad nahka (miks?)
Sarvkate takistab kasvamist.
Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha.
Maod roomavad vanast nahast välja nagu kotist.
Roomajatel on olemas kael.
Pea külgedel on olemas väikesed silmad.
Suu on suur ja on olemas niniavad.
Enamikel roomajatel (ka sisalikel) on lühikesed pikkade varvastega jäsemed (4).
Paiknevad külgedel, kõht toetub tihti liikumisel vastu maad-siit ka nimetus roomajad.
Roomajatel on mitu kaelalüli.
Saavad pead ka põõrata.
Selgroolülidel kasutavad roideid.
Moodustavad rinnakorvi - Kaitseb siseelundeid.
Maitsmisel ja haistmisel kasutavad keelt.
Keelel eriline organ, mis tunneb keele jäänud osakeste lõhna ja maitset.
Sisalikud tjuvad hästi maapinna võnkumist.
Hambad
Hambad suulael ja lõualuus.
Kui hammas ära tuleb, siis kasvab uus asemele.
Sisalikud neelavad toidu tervena või suuremate tükkidena.
Hambad on vaid haaramiseks.
Sisalikud söövad - putukaid, usse ja tigusid.
Hinglamiselundid
Hingavad ainult kopsudega.
Hingamsel osaleb ka rinnakorv.
Kopsuvereringe on tähtis, sest kog hapnik tuleb sealt.
Vereringe
Kolmekambriline süda.
Vatsakeses on mitte täielik vahesein.
Veri on hapnikurikkam kui kahepaiksetel. Venoosne ja arteriaalne veri peaaegu ei segune.
Roomajate sigimine ja areng
Roomajatel on kehasisene (sisemine) viljastamine -
Isasloom viib seemnerakud emaslooma organismi. Seemnerakud ühinevad munarakuga munajuhas.
Miks on kehasisene viljastamine neile vajalik? Elutingimused maismaal on karmivad kui vees.
Emaslooma kehas tekib ümber viljastatud munaraku õhuke, kilejas, vett mitteläbilaskev nahkkest.
See on munale vajalik, sest kaitseb kuivamise eest.
Kõikide loomade järglased vajavad palju vett. Nahkkestas ümbritseb munarakku vesikeskkond.
Rebus on olemas ka vajalikud toitained järglase arenemiseks.
Arusisaliku pojad arenevad emaoraganismis 2 kuud.
Pärast munemist väljuvad kohe munakestast - areng ilma moondeta.
Iseloomulik muster.
Munevad munad liiva sisse.
Pojad arenevad päikesesoojuse toimel-
Koorumiseni kulub u.2 kuud.
Muneb pehkunud kändudesse, lehtede kuhilasse või sõnnikuhunnikusse.
Koht peab olema soe, et munad saaksid areneda.
Muna 6-30.
Noored roomajad hakkavad kohe ise toitu püüdma ja kasvavad jõudsasti.
Suguküpsus sisaliku 2- aastaselt
Maod 3-4 aastaselt.
Linnud
*Püsisoojased - hoiavad püsivat temperatuuri
*Selgroogsed
*Tiivad
*Kerged luud
*Suled
*Nokk
*Lubikoorega munad
*Levivad kõikjal üle maailma
*Maailmas u.8600, Eestis üle 300
Lindude välisehitus
Iseloomulik on voolujooneline keha - et vähendada õhutakistust.
Keha katavad suled.
Paljud linnud on väga värvikirevad.
Esijäsemed on muundunud tiibadeks.
Lõualuudest on moodustunud nokk.
Sulestik
Hoosulg - moodustavad tiiva pealmise osa ja hoiavad lindu õhus.
Kattesulg - kõige pealmised, omavahel väikeste haagikestega seotud. Tihedalt vastu keha, et vähendada õhutakistust.
Udusulg - udusulgede vahel palju õhku, hoiab soojust.
Sulgimine - Suur osa sulgi kukub välja ja uued kasvavad asemele.
Päranipunääre - on keha ja saba piiril, lind pigistab nokaga rasvast nõre ja võiab (teeb justkui võiga kokku) sulgi.
Tänu sellele on suled elastsed - ei märgu.
Tiivad on muundunud esijäsemed
Tagajäsemed kõndimiseks.
Naaskelnokk
Esijäsemetest on arenenud tiivad. Puhkeolekus tihedalt vastu keha külgi. Lennates tiivad välja sirutatud.
Tiiva tagaservas pikad hoosuled.
Saba pikendavad sabasuled, mida linnud kasutavad tüürina.
Linnud näevad hästi.
Näevad ka seljataha.
Kuulevad hästi.
Haistmine nõrgalt arenenud.
Maitset tunnevad keelealuse osa, suulae ja kurgupiirkonnaga.
Palju õhukambreid, skeletiluud tänu sellele õhemad ja kergemad.
Väike kolju, luuline nokk.
Painduv kael.
Rinnaluu koosneb rinnakukiilust ja harkluust. Kinnituvad võimsad tiivu liigutavad rinnalihased.
Lendamine vajab palju energiat, vajab palju toitu.
Haarab toidupala nokaga. Hambaid ei ole.
Väiksemad toidupalakesed neelavad tervelt. Suuremad tükeldavad nokaga.
Toitu aitab edasi juhtida keel.
Kivikesed hõõrduvad toidu vastu, lihasmaos peenestatakse toit, mis näärmemaost.
Suuõõs - Pugu - Söögitoru - Näärmemagu - Lihasmagu - Sooltoru - Kloaak
Hingamiselundid.
Kopsud suhteliselt väikesed. Ühendatud kõikjal kehas paiknevate õhukottidega. Sissehingamisel õhk liigub kõigepealt õhukottidesse.
Väljahingamisel õhk liigub kopsudesse ja sealt edasi välja.
Linnu vereringe
Süda 4-osaline
2 vereringet (kopsu ja kehavereringe).
Lindude sigimine ja areng
Pesitsusperiood enamjaolt kevadel.
Munarakud valmivad emaslinnu munasarjas.
Isaslinnul arenevad seemnesarjas seemerakud.
Isaslind otsib endale sobiva paarilise.
Isaslind viib seemnerakud munaraku viljastamiseks emaslinnu kloaaki.
Viljastamine toimub munajuhas.
Toimub sisemine viljastamine.
Munajuhas kattub munarakk nahkse, seejärel lubiainest koorega.
Moodustub muna.
Looteketas on alati üleval pool, et olla lähedal hauduva linnu soojale kehale.
Lubikestas on poorid, kust saab õhku.
Väljaspool väikene kest, kaitseks.
Pesa ehitamine - Munemine - Haudumine
Kodutuvi
Pesa rohukõrtest ja muust sobivast materjalist
1-2 muna
Pojad abitud, mõnede udusulgedega.
Toidab algul pugust erituva nõre e. tuvipiimaga.
Hiljem selgrootud, seemned, toidujäänused.
Pojad lendama u. 3 nädala vanuselt
Pesitseb aasta jooksul mitu korda.
Teised linnuliigid
Pesitsemine toidurikkasse kohta.
Isaslind meelitab kohale emaslinnu ja hakatakse pesa ehitama.
Iga linnuliik sobivasse kohta.
Munade arv pesas on erinev. Enamikul lindudel 5-6. Kotkal 1, Tedrel kuni 17. Väikesel linnul väike muna, suurel linnul suur muna.
Varjatud kohas- munakoor valge, sinakas või roheline.
Avapesa koraal sageli üsna kirjud
Haudumise ajal isalind valvab läheduses.
Mõnel liigil haudub ka isaslind.
Linnupoegi toidetakse putukate ja nende vastsetega.
Koorumise järel paljad, sulgedeta.
Silmad kinni. Vajavad vanemate hoolt.
Algul emaslind peab neid soojendama.
NT. Varesed, tihased, pääsukesed, kuldnokad.
Pesahülgajad
Sulgedega juba munast koorudes.
Silmad lahti.
Lähevad kohe ema järel totu otsima.
Neil on rohkem muna, sest suurem tõenäosus surma saada.
Tedred, metsis, pardid.
Kägu
Mineb munad (10-20) ükshaaval laululindude pesadesse.
Koorunud käopoeg lükkab laululinnu munad pesast välja. Uued vanemad hakkavad teda toitma ja kasvatama. – Pesaparasitism
Tavaliselt elavad linnud kuni 10 aastat.
Suguküpseks saavad väikesed linnud esimesel eluaastal.
Kotkad nt. 5-6 aastaselt
Partide esimene pesa 2. aastal.
Hanedel kolmandal, kotkastel 6 eluaastal.
Kassikakk
Valge toonekurg
Hall hani
Tuttpütt
Kühmnokk luik
Naerukajakas
Suitsupääsuke
Kuldnokk
Suur-kirjurähn
Rasvatihane
Metsvint
Põialpoiss
Linavästrik
kuldleoke
LINDUDE PILDID ASUVAD WORD`is!
Lindude mitmekesisus
Linnud suudavad elada peaaegu kõikjal (lendamine soodustab). Ei saa elada, vaid seal kus puudub toit.
Enamik linde on jässakad, voolujoonelise kehaga ja lühikeste jalgade ja nokaga. Nad on osavad ja kiired lendajad.
Osadel lindudel on teatud kehaosad pikenenud:
Toonekurel on pikenenud nokk ja jalad. Võtab toitu madalast veest nokaga. Sööb näiteks kahepaikseid.
Veelinnud on väga jässakad, et veepeal püsida.
Eesti väikseim lind on pöialpoiss (5 grammi).
Maailma kõige väiksem lind on koolibri (2g ja 6cm)
Maailma suurimad linnud Aafrikas elavad jaanalinnud (136kg)
Linnu noka kuju viitab tema toitumisviisile.
Segatoidulised linnud-toiduvalik sõltub aastaajast.
Kevad-sügis:väikesed selgrootud taimede punhad.
Talv: taimede seemed ja pungad.
Seemnetest ja käbidest toituja nokk on lühike ja tugev.
Putuktoidulise nokk on peenike ja terav.
Röövlinnud e. röövtoidulised linnud toituvad lindudest või loomadest.
Nokk on terav, tugev ja kõvera otsaga.
Röövlinnud neelavad väikse saagi tervelt, suurema rebivad enne tükkideks.
Kõik seedimata osad kogunevad pugusse tagasi ja oksendatakse räppetompudena.
Merelinnud on ka röövlinnud.
Kakud ja hiireviud söövad hiiri.
Pistrikud, kanakull ja raudkull söövad linde.
Suured kotkad võivad rünnata ka lambatallesid.
Röövjalg - kotkas
Kõnni jalg - hakk
Roni jalg - rähn
Ujujalg - part
Sõudelend-
Liigutavad tiibu kiiresti.
Kasutavad väikesed linnud - tiivad lühikesed.
Tõusevad lendu kiiresti.
Erivorm rappelend - lind küll vehib tiibadega, aga edasi ei liigu.
Linnud ja nende vaenlased
Kõige parem on kiiresti põgeneda.
Kaitsevärvus (paljudel emastel lindudel)
Kassikakk ajab ennast puhevile, et näida hirmsam välja. Ta võib ka sihiseda.
Kajakad, flamingod, pingviinid pesitsevad koloonias, ehk hulgakesi koos.
Märgatakse vaenlast kergemini ja on lihtsam rünnata.
Suured linnud hakkavad tiivanukkidega hoope jagama.
Lindude elupaigad
Väiksemad linnud elavad põllul, metsatukas, järveääres. Leiavad sealt ka oma toidu.
Suured linnud vajavad suuremat territooriumi-metsi, lagendikke, soid, järvi. Käivad kaugemalt toitu otsimas.
Mõned linnud veedavad suure osa oma elust õhus.
Metsade ja parkide linnud
Varbad sellise ehitusega, et saavad istuda peenikestel puuokstel.
Elavad paljud väikesed laululinnud.
Paljud kullilised.
Metsalinde kohtab ka linnaparkides, sest sarnanevad metsaga.
Niitude ja põldude linnud
Kohastunud elamiseks lagedal maastikul.
Iseloomulik on kaitsevärvus.
Avamaastikul hangivad toitu ka paljud kullilised.
Veelinnud
Saavad oma toidu veest.
Suhteliselt rasked, lendu tõusmiseks vajavad pikka hoovõttu.
Veekogudega on seotud ka paljud linnud, kellel on pikad jalad, pikk nokk ja kael.ˇ
Ränne
Linnu elutegevust piiravad toit ja temperatuur.
Osa linde saab aasta läbi toitu samast elupaigast ja ei ole tundlik temperatuuri suhtes.
OSa peab otsima soojemat elupaika ja toitu mujalt.
Paigalinnud
Kohastunud elama paikades, kus on aasta ringi toitu ja soe.
Ekvaatori lähistel.
Eestis kohastunud elama varblane, metsis, kodutuvi.
Hulgulinnud
Suurte külmade ajal ei leia pesitsuskohast toitu, peavad kaugemale minema.
Kevadel kui ilm soojem kodupaika tagasi.
Pole kindlaid rände-, ega talvituspaiku.
Rähnid, tihased, varesed, pöialpoiss.
Rändlinnud
Vahetavad oma elupaika sõltuvalt aastaajast.
Kevadest-sügiseni maakera põhjapoolsematel aladel.
Talvel lõunapoolsetel aladel.
Lahkuvad alati sügisel oma pesitsuskohast.
Talvituskohad võivad olla väga kaugel lõunas.
Pääsukesed ja valge-toonekurg nt. Lõuna-Aafrikas. Kevadel kui ilm on soojem pöörduvad tagasi.
Rändamisel kasutavad rännuteid. Igal aastal samas kohas.
Kasutavad vähem energiat.
Vahepeal puhkus ja söömine.
Paljud hukkuvad, kohale jõuavad vähesed.
Eestit läbivad ka paljude lindude rännuteed.
Paljud linnud lendavad Matsalust edasi põhja poole nt. haned, lagled, luiged.
Tuntuimad meil pesitsevad linnud on kuldnokk, pääsukesed.
Rände uurimiseks rõngastatakse linde. Kinnitatakse ka raadiosaatjad linnu seljale.
Lindude tähtsus looduses ja nende kaitse.
Söövad massiliselt taimset ja loomset toitu. Mõnikord nii palju, et kahjustavad enda elukeskkonda (kormoranid). Lindude sõnnik guaano võib olla kahjulik, aga saab kasutada ka väetisena.
Linnud on toiduks loomadele (nt. rebasele). Levitavad taimede seemneid.
Röövlinnnud hävitavad närilisi, haigeid, vigaseid ja nõrku linde. Ronk toitub surnud loomadest.
Linnud hävitavad kahjurputukaid.
Linnud ja inimene
Alates aastast 1600 kuni praegu välja surnud üle 66 linnuliigi.
Väljasuremise ohus u.200 liiki. Inimene kasutab linde oma huvides.
Linnumunade kollektsioneerimine. Kodus puuris linnud.
Inimene on linde hävitanud nt. siis, kui linnud on ära söönud põllul oleva seemne või valminud saagi.
Lindude elu ohustavad mürkained, mida inimesed kasutavad põllul. Tulemus mürgitus või liiga nõrga koorega munad. Veelinde ohustavad veekogudesse sattunud kemikaalid.
Jahipidamise eeskirjad reguleerivad lindude küttimist.
Linnuliikide kaitse puhul on oluline kaitsta ka nende elupaikasid. Eestis kaitse all kotkaste elupaigad, rändlindude peatuspaigad.
Matsalu ja VIlsandi rahvuspargid - Eestis.
Linde ohustab metsade raiumine, maaharimine, karjääride kaevamine, teede ja asulate rajamine.
Kuidas saab inimene linde aidata?
IMETAJAD
Kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad.
Neil on parem mälu ja õppimisvõime.
Enamasti tihe karvkate.
Püsisoojased. Kehatemperatuur aitab säilitada karvkate ja keha hea varustamine hapnikurikka verega.
Pojad arenevad emaorganismis. Pärast sündimist toidetakse emapiimaga.
Imetajad
Imetajate klassi esindajaid peetakse kõige kõrgemal arengutasemel olevateks selgroogseteks.
Eestis 80/4500-st liigist.
Enamik imetajaid on maismaaloomad (metsades, mägedel või lagedal avamaastikul , külmadel polaaraladel või palavas kõrbes).
Mõned imetajad elavad vees (vaalad) Kuidas veedab mutt talve?
taimtoidulised:tauntiudykused unetahad söövad peamiselt rohttaimi, aga ka juuri, puulehti, võrseid, vilju jms.
kiskjad:
kiskjad püüavad elussaaki või toituvad surnud loomadest.
segatoidulised:
segatoidulised söövad nii taimset kui loomset toitu.
putuktoidulised:söövad putukaid.
suur kere, väike pea. Iseloomulik on saba (inimesel on sabakont).
Imetajatel on kõrvalestad. Paks, mitmekihilinenahk, mis on kaetud karvadega.
Kõige pealmine on marrasknahk, all on pärisnawhk mille peal on alusnahk.
Pealiskarvad, mis on jämedad ja pikad ning aluskarvad, mis on lühikesed ja pehmed - kutsutakse ka vilikarvadeks.
Pealiskarvad kaitsevad looma nahka kahjustuste eest, aluskarvad hoiavad hästi soojust ja vett.
Naha pinnal toimub pidevalt naharakkude suremine ehk sarvestumine. Paiguti tekivad imetajatel sarvestunud nahast mitmesugused sarvmoodustised: küünised, küüned, kabjad ja sõrad.
Imetajate luustik koosneb järgmistest osadest:
1.Kolju
2.Kaelalülid (kokku 7)
3.Selgroolülid
4.Sabalülid
5.Roided
6.Jäsemeluud
Hammastik (koer):
1.lõikehambad, purihambad ja kiskhambad.
Hästi arenenud lihased, mis aitavad neil liikuda.
Kõige tähtsam osa on närvisüsteemis peaaju. Mida rohkem on ajukäärusid, seda arenenum on loom.
Imetajatel ei ole nägemine nii hästi arenenud, nagu lindudel.
Kuulmine on väga hästi arenenud.
Haistmine - Imetajate haistmine on arenenud vastavalt eluviisile, üldiselt hästi. Kõige paremini tunnevad kiskjad, närilised ja rohusööjad. Kõige nõrgemini vees elavad imetajad (vaalad). Inimese haistmisteravus on üsna keskmine.
Imetajate siseehitus
Seedeelundid:
Toidu haaramiseks on paljudel imetajatel arenenud mokad (puuduvad ainult vaaladel). Need on ümber suuõõne. Keele abil segatakse toit. Purustatakse hammastega. Hambad kinnituvad lõualiidele ning jagunevad lõike-, silma- ja purihammasteks.
Toitumine:
Suuõõnes algab toidu esmane lagunemine süljenäärmete toimel. Toit läbi neelu söögitoru kaudu makku. Maos algab toidu seedimine, mis jätkub sooltoru eesmises osas. Sooltoru lõpeb pärakuga, mille kaudu väljastatakse keast seedimata jäänud tahked toidujäänused.
Magu - maos algab toidu seedimine. Seedimine lõpeb sooltorus. Toitained imenduvad verre.
Pärak - seedimata tahked toidujäänused.
Neerud - eraldatakse verest kahjulikud ained. Juhitakse kusejuha kaudu kusepõide. Väljuvad kusiti kaudu.
Õhk liigub läbi ninasõõrmete, kõri ja hingetoru. Hingetoru hargneb 2ks kopsutoruks, mille kaudu jõuabki õhk kopsudesse.
Vereringe on põhiehituselt sarnane lindude omaga ja see on üks täiuslikumaid loomariigis. Vere paneb kehas liikuma neljaosaline süda. Arteriaalne ja venoosne veri on täielikult eraldatud.
Imetajatel on püsivalt kõrge kehatemperatuur.
Sigimine
Imetajad on lahksugulised loomad.
Isasloom tavaliselt suurem. - kõhu poole alumises osas isasloomal on suguti.
Emasloomal kõhu all nisa.
Isaslooma seemnesarjas (ees) ehk munandites valmivad seemnerakud.
Emaslooma munasarjades küpsevad munarakud.
Munarakkude valmimise aeg on jooksuaeg ehk inaaeg.
Kui emas- ja isasloom jooksuajal kohtuvad, toimub paaritumine.
Toimub seesmine viljastamine (isase seemnerakud viljastavad emase munajuhas küpsed munarakud).
Toimub seesmine (sisenemine) viljastamine. Isase seemnerakud viljastavad emase munajuhas küpsed munarakud).
Viljastatud munarakud liiguvad emakasse.
Kinnituvad emaka seina külge, nabaväädi abil.
Emakas hakkab arenema loode.
Poegade kandmise aeg on tiinuse aeg.
Looteline areng lõpeb sünnitamisega.
Poegi toidetakse emapiimaga (see tegevus on imetajatele ainuomane)
Piim tekib piimanäärmes ning piimanäärmed avanevad rinnal ja kõhul paiknevad nisade tipul.
Näiteks muti- ja koerapoeg on sündides abitud ja vajavad vanemate hoolt.
Piimaga toidetakse poegi senikaua, kuni neil arenevad hambad. Kitsepoeg suudab kohe jalgadele tõusta.
Imetajate eluviis ja mitmekesisus
Kõige suurem maismaal elav imetaja on elevant. Kõrgus üle 3m. Kaal kuni 6 tonni.
Väiksemad imetajad on putuktoidulised karihiired (4-5cm ja 10g).
Ürgimetajad - kõige algelisemad imetajad nt. nokkloom.
Nokkloom
Elab austraalias, keha kaetud karvadega ja lõuad meenutavad nokka. Erinevalt teistest imetajatest on nokkloom muneja. Nisasid ei ole ja piim voolab otse kohale, kus pojad seda imevad.
Alamimetajad - ehk kukkurloomad elavad Austraalias. Nt. känguru.
Kohe pärast sündimist ronib kukrust välja. (seal imetakse piima) Kui on hirm, siis üritab ronida tagasi.
Pärisimetajad
Ülejäänud imetajad. Arengulooliselt kõige nooremad, levinud kõikjal ja pojad on sündides arenenumad kui ürg- ja alamimetajad.
Väikesed rohusööjad elavad enamasti maapinnal, ohu korral lähevad urgu. Üldiselt tegutsevad öösel (vähem ohtu ja kiskjaid).
Suuremad rohusööjad
Elavad metsas või võsastikus. Toitu otsivad valdavalt öösel või õhtupimeduses.
Võivad emale kohe järgneda. Peidavad ennast rohus. 1-2 järglast. Koju ei tohi rohust leitud kitsetalle tuua.
Mäletsejad
Ahmivad toidu kiiresti eelmakku. Seal palju algloomi ja baktereid, hakkavad toitu lagundama. Põõsastikus röhitsetakse toit suhu tagasi ja peenestatakse aeglaselt e. mälutakse. Hobune ei mäletse.
---
Kui toit ühest kohast otsas - toitumisränne.
Kogutakse talve üleelamiseks toiduvarusid, loomad võivad jääda talveunne.
Loomade osa looduses ja inimese elus
Millel said loomad hakata Maal arenema? Loomad said arenema hakata alles siis, kui tekkisid taimkate ja sobivad elutingimused.
Kõigepeat toitusid loomad taimedest. Hiljem lisandusid kiskjad.
Taimedel kohastumused loomade eemale peletamiseks. Okkad (ka mürgised), ebameeldiv lõhn. Osa taimi kasutab loomi tolmendajatena. Lisaks putukatele tolmeldajad nahkhiired ja linnud.
Taimtoidulised loomad aitavad kaasa seemnete levitamisele.
Hiljem kujunesid välja kiskjad. Hakkasid mõju avaldama taimtoiduliste loomade arvukusele. Taimtoidulised loomad tagavad liigi püsimise liikudes karjas ja veavad kaasa ka vanad ja väetid. Mitu sigimisperioodi aastas. Sünnib palju poegi.
Inimene on omandanud mõtlemis- ja kõnelemisvõime. U. 10000 aastat tagasi hakkas loomi kodustama.
Laama ja dromedar (ühe küüruga kaamel) elavad ainult kodustatult.
Koduloomad ei suuda enam ilma inimese hoolitsuseta toime tulla.
Inimese mõju loomariigile
Inimene hävitab loomaliike ja elupaiku.
Rajatakse kaitsealasid.
Küttimine-jahi eeskirjad.
Inimene peab arvestama ka loomadega enda ümber.
Selle aasta bioloogia tundides sain teada, et:
1.Eestis on kaks liiki jäneslasi. Halljänes on suurem, kui valgejänes.
2.Taimedes toimub fotosüntees.
3.Kalad kasutavad ujupõit vees madalamale ja kõrgemale liikumiseks.
4.Sulestik koosneb hoosulest, kattesulest ja udusulest.
5.Küljejoone abil tunnevad kalad ümbruskonda.
6.Okkad on muundunud lehed.
7.Linnud paarituvad kloaaki kaudu.
Asume parasvöötmes, taimed õitsevad kevadel ja suvel. (enamasti)
Õied on taime sugulise paljunemise organid ja peavad:
Ülesanne on vilja moodustamine ja paljunemine.
Õied erinevad üksteisest.
Õied erinevad kuju, värvuse, suurus ja lõhna poolest.
Õie ehitus
PILT 1.1Tupplehed ja Kroonlehed teevad kokku Õiekatte.
Viljade ja seemnete levimine
1.vilju ja seemneid on palju, et taluda ebasootsaid keskkonna tingimusi ja levida laialdaselt.
On parem, kui seemned levivad emataimest kaugele, siis ei teki konkurentsi.
a)tuul - seemned on väikesed ja kerged, tihti on seemnete küljes tiivad või lendkarvad. nt. ohakas, kanep.
b)Lindude ja loomadega - 1) söövad ära ja seemned satuvad koos väljaheidetega teise kohta.
2)Seemned jäävad karva külge kinni.
3)Viivad oma pessa. nt. oravad koguvad talveks toitaine rohkeid vilju.
Osa jääb kasutamata, hakkavad idanema ja tekivad uued taimed.
c)Veega - kalda ja veetaimede seemned. nt. vesiroos, hundinui ja varsakabi.
d)Inimesega -
1)Inimene tahtlikult levitab, kultuurtaimed.
2)Tahtmatult, nt. jääb jalanõude külge kinni.
e)Paiskviljad - taimed levitavad ise enda seemneid. nt. kannike
Viljad ja seemned toiduna
1.Teraviljad - jahu, tangud, riisi
2.Puuviljad - õun, pirn
3.Lähistroopilised viljad - apelsin, melon
4.Kaunviljad - herned, oad
5.Õlitaimede viljad - raps, oliiv, päevalill
6.Viinamarjad
7.Troopika maade viljad - banaan
Sõnad:
VILI
ÕIS
VESI
ÕHK
SOOJUS
TUUL
LOOMAD
IDU
SEEME
KARTUL
Kadakas – Kahekojaline taim on eraldi isas ja emastaimed.
Isastaimedel on kevadeti isaskäbid ja emastaimedel on lihakad marjataolised käbid.
Valmis marjakäbid on mustjas sinised. Kasvavad lääne ja loode eestis. Taluvad kehva mulda.
Jugapuu – ka kahekojaline taim.Küpsed marikäbid punased.On jäänud aegadest, kui Eesti kliima oli soojem. Ei talu talve külma. Kasvab peamiselt saartel, kus on talved mahedamad. Hävimisohus – looduskaitse!
Jugapuu on mürgine – marju süüa ei tohi!
Võõramaised okaspuud on lehis – laseb suvel okkad maha, suvehaljas.
Nulg
Seedermänd
Mägimänd
Elupuu
Okaspuude tähtsus ja kasut.
*põhjapoolkeral suured taigad
Mõjutavad:
a)kliimat
b)õhku (puhtust)
c)loomade, lindude kodu
d)osalevad mullatekkes
e)vee reziim
f)erosioon – pinnase ärakanne
g)ehituspuit
h)küte
i)mööbli valmist.
j)pillid – kuusk
k)küte
l)ravimitena
m)lõõgastava toimega
n)hinnatud ilutaimed
o)alkohoolsed joogid
p)männimetsad on head puhkekohad
Sõnajalgtaimed
*Sõnajalad
*Osjad
*Kollad
Sõnajalad-
*Paljunevad eostega
1 eos – 1 rakk
*Soodsad tingim. – eosest kujuneb
*-eelleht- uus taim
*Ei õitse, ei tolmle.
*On olemas leht, vars, juur.
Kollad-
*mitmeaastased
*igihaljad
*Eestis põhil. Karukold ja kattekold.
*roomavad pikad varred
*lehed väikesed
*arenevad väga aeglaselt u. 20a.
*koldasi korjata EI TOHI!
Osjad-
*Mitmeaastased
*põldosi ja metsosi
*Talvel maapealne osa hävib, teistel elab üle talve
*Lehed taandarenenud
*Fotosüntees toimub rohelistes vartes
*Eosed valmivad eospeas.
Iseloomusta.
1)Maarja sõnajalg - Maarja-sõnajala nimi on sõnajalgadest ilmselt eestlaste hulgas kõige laiemini tuntud, kuid taime ennast polegi nii lihtne ära tunda. Põhjuseks on see, et varem nimetati kõiki suurte lehtedega sõnajalgu maarjasõnajalgadeks. Paljudes kooliõpikutes oli ta juba sajandi eest tähtsal kohal oma raviomaduste ja mürgisuse tõttu.
2)Kilpjalg -Kilpjalg on Eesti üks tavalisemaid sõnajalgu. Just sõnajala nime all ongi ta rahva hulgas laiemalt tuntud. Botaanikud aga panevad oma süsteemis kilpjala omaette kilpjalaliste sugukonda. Kuid nii imelik kui see ka pole, on ta nii oma perekonnas kui ka terves sugukonnas ainuke liik. See-eest võib ta uhkeldada oma levikuga. Ta kasvab terves maailmas sobivates kasvukohtades. Väga leplik ja vastupidav kilpjalg ei suuda kasvada ainult külmadel polaaraladel, lagedatel steppidel ja kuivades kõrbetes.
3)Laanesõnajalg -Laanesõnajalg on Eesti üks suuremaid ja kaunimaid sõnajalgu. Nii nagu suurtele laantele on omane võluda inimest oma võimsusega, teeb seda ka laanteasukas – laanesõnajalg. Tema lehed võivad olla kuni poolteist meetrit pikad. Kõik laanesõnajala suured rohelised lehed asuvad ilusa korrapärase lehtrina. Sellise välimuse tõttu on ta armastatud ilutaim. Haljastuses kohtame teda teistest sõnajalgadest sagedamini. Väga tihti kasvatatakse laanesõnajalga kalmistutel.
4)Põldosi - Põldosi on hästi tuntud igaühele, kes kevadel kuivemates paikades rännata armastab. Põldosja erinevate loomade nisadena ja mitmete tilkadena tuntud kevadvõsud lihtsalt ei saa märkamatuks jääda. Need on helepruunid või kollased, täiesti rohelise värvita.
5)Üks kold omal valikul (naistesõnajalg) Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga, kellena mõeldakse maarja-sõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar.
Vaata: bio.edu.ee/taimed
Sammaltaimed
*Ei ole juuri
*Puudub juhtkude
*vee ja ainete liikumine on raskendatud.
*väikesed
*paljunevad eostega
*juurde asuvad risoidid
*eosest areneb eelniit
*eelniidi peal pungad
*kasvavad tipust, alt kõdunevad
Harilik karusammal
*üks enim tuntud
*tuntud, kui käolina
*klass - lehtsamblad
*sugukond - karusamblalised
*perekond - karusammal
*kahekojaline
*tumeroheline, veidi läikiv igihaljas püsik
*lehed - lineaalsüstjad, kuni aluseni teravsaagja servaga, jäigad, läbipaistmatud
*paljuneb eostega.
*Laia levilaga, kasvab kõigil mandritel. Eestis sage.
Turbasammal
Kasvavad tipust, alumine osa sureb. Tekib aja jooksul turvas.
Keskkond on liigniiskne ja happeline, laguneb ainult osaliselt. Muutub järk - järgult turbaks.
Turba kasutamine:
*brikett - küte
*kasutatakse keemiatööstuses
*eksport
*söödapärn - loomatoit
2.VEERAND
Taimed
1)Loomad saavad vabalt liikuda. ujumine, lendamine, jooksmine
Selle poolest erinevad taimedest.
Liikumine on tähtis - toit ja põgenemine.
2)Looma kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid, kui taimedel.
Loomade ehitus erineb liigiti oluliselt.
Loomade toiduks on taimed või teised loomad.
Taimed valmistavad orgaanilist ainet fotosünteesi käigus.
Loomad reageerivad kiiresti ärritusele. nt. puudutus, valgus ja heli.
Loomad sigivad suguliselt või mitte suguliselt.
Jagunevad toeseehituse ja paigutuse alusel selgrootuteks ja selgrookseteks.
Loomad arenevad moondega või ilma.
Loomad kasutavad 02, eritavad CO2. (süsihappegaasi).
Selgrooksete klassid.
Sõõrsuur, kõhrkalad, luukalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad
KALAD jagunevad
a)luukalad - kiiruimsed nt. ahven
b)sõõrkalad - nt. jõesilm
c)kõhrkalad - nt. haid ja raid
Kiiruimsed (luukalad)
*liikumiseks uimed
*soomused
*libe ja sile
*küljejoon
*voolujooneline keha
*ujupõis - sügavuse reguleerimiseks
*kõigusoojased - kehatemperatuur vastavalt väliskeskkonnale.
Maailmas on umbes 25K luukala liiki. Eestis on 72 liiku luukalu, kokku on kalu Eestis 75 liiki. 3 liiku sõõrsuid (jõesilm, ojasilm ja merisult).
2.a)Kalade välisehituse üldiseloomust.
*Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga
*Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega
*Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised".
*Kalade nahk on kaitstud soomustega.
*Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool
b)Ahven:
*Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala.
*Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed.
*Ahvena silmad on oranzid.
3)
2.TEnamasti üksteise peal ja kaitseb
3.soodustab vees liikumist
4.Tunnetamiseks vee võnkumist
5.
6.ujupõis,
Kala luustik e skelett
Ülesanne kaitsta kala.
1)selgroog- loomi, kellel on lülililine selgroog, nimetatakse selgrootseteks.
2)roided- kaitsevad siseelundeid
3)koljuluud
4)peenikesed uimedeluud-
Liikumise elundkond on luustik ja lihastik - kala liikumise eludkond
Küsimused:
1)Närvisüsteemi ülesanded
Kooskõlastab ja reguleerib looma elundite tööd.
2)Närvisüsteemi osad ja paiknemine
Peas asub peaaju ja selgrookanalis paikneb seljaaju.
3)Kalade meeleelundud
Küljejoon, silmad, haistmiselund, kuulmiselund, maitsmiselund ja poised.
4)Mida tunneb näeb? Mida mitte?
Näevad lähedale, kuulevad hästi.
Kala siseehitus
Toidu haaramiseks on ahvenal teravad hambad.
Toit liigub-
Suu
neel
Söögitoru
magu
sooled
pärak (väljvad tahked jääkained)
neerud (väljuvad vedelad jäägid)
Hingamine
Kala hingab lõpustega
Kala avab pidevalt suu
Hingalmiseks võtab kala vee suhu ja surub selle lõpusekaane avanedes lõpuste vahelt välja
Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste veresoonte verre.
Kala vereringe
süda
veresooned
veri
Kala vere paneb liikuma süda.
Süda koosneb kojast ja vatsakesest.
Südamesse tuleb hapniku vaene e.venoosne veri.
Süda pumpab vere lõpustesse, rikastub hapnikuga.
Lõpustest liigub hapnikurikas e.arteriaalne veri kõigisse elunditesse.
Verre kogunevad liikudes süsihappegaas ja jääkained.
Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud (eraldatakse kehale kahjulikud jääkained.
Süsihappegaas väljub lõpuste kaudu.
Ujupõis
Asub kala kõhuõõnes.
On gaasiga täidetud.
Hõlbestub kala sukeldumist ja pinnale tõusmist
Kala on kõigusoojane
Temperatuur sõltub ümbritseva vee temperatuurist.
Kõigusoojane on loom, kelle temperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Kiiruimsete (Luukalade) mitmekesisus
Kalaliikide välimmus
Enamik kalu on voolujoonelised
Osa kalu on lamedad ja laiad nt. lest ja latikas
Osa pika ja saleda kehaga nt. angerjas
Selleks, et vähem silma torgata on kaladel varjevärvus. 1)Et olla võimalikult vähe varjatud vaenlase ees.
2)Ja enda saagile.
Veepinna lähedal on avavees elavad kalad enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga nt. siig ja rääbis, viidikas.
Veekogu taimedega osas elavad on enamasti vöötide ja laikudega, et end taimede vahele ära peita. Nt. särg, ahven, haug
Põhja lähedal elavad kalad on mustjaspruunides toonides, sest seal on pime. Nt. luts, angerjas ja säga.
Troopilistes meredes elab palju värvikirevamaid kalu, sest nende elupaigas on palju teisi värvikirevaid taime ja loomaliike.
Kalad erinevad üksteisest suuruse ja massi poolest.
Kasvab seda kiiremini, mida rohkeb saab toitu.
Enamik kalu on seljapoolelt tumedamad, kühupoolelt heledamad.
Mida sügavamal kala elab, seda tumedam ta on.
Mageveekalad elavad jõgedes ja järvedes. Nt. haug, ahven, särg.
Merekalad elavad soolases merevees nt. lest, heeringas, tuunikala. Osad neist on väga tundlikud vee soolsuse muutuse osas.
Siirdekalad - saavad elada nii soolases kui ka magedas vees nt. angerjas, lõhe.
Läänemeri on riimveeline veekogu st. vee soolsus on madal, on segunenud soolane merevesi ja mage jõevesi. Osa magevee kalu suudab elada ka riimvees nt. särg, haug, ahven.
Kõik kakade maimud ja vastsed toituvad planktonist.
Leüiskalad nt. särg- hakkavad toituma taimedes ja suurematest selgrootutest loomadest.
Röövkalad nt. ahven- hakkavad sööma endast väiksemaid kalu. Sageli neelavad ka endast väiksemaid liigikaaslasi.
Pean olema pildi järgi võimeline ära tundma:
lõhe
ahven
haug
särg
luts
angerjas
saga
lest
1.Et plevalt oleks kala maa värvi, alt taeva värvi.
2.Põhjas tume nt. säga
avavees hele. nt. viidikas
3.Ülevalt vaatavad kalad ei märkaks neid.
4.Lepiskalad söövad taimi ja väiksemaid selgrootuid. Nt. Särg
Röövkalad söövad taimi ja teisi kalu.
5.Kala suurus oleneb sellest, kui palju kala sööb. Kes sööb rohkem, see kasvab suuremaks.
Kalad vajavad kaitset
Kalad on kohastunud elama puhtas, kindla koostisega vees. Veekogusse ei tohi juhtida heitvett, õlisid, ega ka veekogude kallastel pesta mootorsõidukeid. Väiksemgi muutus veekoostises halvendab kalade elu.
Väikestel veekogudel ei tohi sõita mootorpaatidega. Keeruta põhjamuda üles. See ummistab kalade lõhmuseid.
Põllulit vette sattunud väetiste põhjustavad taimede ja vetikate vohamist e. eutrofeerumist. Kui taimed surevad, siis kulutavad nende lagundajad hapnikku jäänuste lagundamiseks.
Kala ei tohi püüda kudemise ajal. Muidu jäävad järglased saamata.
Püütavale kalale on kehtestatud alammõõt (lühim kala, keda tohib püüda).
Alammõõduga kala on jõudnud vähemalt üks kord aastas järglasi anda.
Ohus olevatele kaladele on kehtestatud lubatud püügiviisid ja püüginormid.
Käsiõngega võivad püüda kõik soovijad.
Sõõrsuude klassi kuuluvad maduja kehaga poolparasiitse eluviisiga silmud.
Neil puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu.
Suu asemel on suulehter, selle serval ja keelel on arvukalt hambaid.
Hammaste abil raspeldavad lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt.
Enamasti imevad ennast elusa ohvri külge ja toituvad tema kehast.
Läänemeres elab jõesilm.
Eestis koevad peamiselt Pärnu ja Narva jões ja peale kudemist surevad.
Kõhrkalad on haid ja raid. Läänemeres neid ei ela.
Nende toes moodustub kõhrest.
Haid
Suured välimuselt luukalu meenutavad mereloomad.
Kehal ei ole soomuseid.
Kehal nahahambad
On hästi liikuvad
Hambad on teravad, murdunud hambe asemele tuleb uus.
Tunnevad hästi lõhna, tulevad vere lõhna peale kaugelt kohale.
Sõõvad kalu, võivad rünnata ka inimesi.
Suurimad liigid sõõvad planktoneid.
Raid
Pikkus mõnikümmend cm kuni 7m
Lamedad, pika sabaga
Elavad merepõhjas
Mõned nahahambad muundunud ogadeks või haagikesteks
Ujumisel lehvitavad tiivakujulisi uimi
Toituvad enamasti väikestest kaladest ja selgrootutest
Elektriraid löövad oma saagi uimaseks elektrilöögiga, on ka inimestele ohtlikud.
Mõnede haide ja raide liha ja rasva kasutavad inimesed toiduks.
VOT TAK!
1. Kaladel on veeeluks järgmised kohastumused:
a)ujupõis
b)kõigusoojane
c)soomused
d)küljejoon
e)
f)
2. Selgita mõisted:
Lõpuskaas - kaitseb lõpuseid
Skelett - luude kogum
Selgroogne loom - loom lülilise selgrooga
Lõpused - hingamiselundid
Venoosne veri - hapniku vaene veri (süsihappegaasi rikas)
Arteriaalne veri - hapniku rikas veri (erepunane)
Kõigussoojane loom - loom, kes saab kohanduda iga kliimaga.
Ujupõis - elund, mida kala kasutab pinnale tõusmiseks ja põhja langemiseks.
Niisk - seemnerakk
Mari - Kala munarakud
Kudemine - marja ja niisa.
Kehaväline viljastamine -
Kudemisränne - Kala rännak kohta, kus on sobilik kudemispaik.
Lepiskala - kala, kessööb planktoneid.
Röövkala - kala, mis sööv väiksemaid kalu
Küljejoon - asub kala keha peal (mõlemal pool), kala tunneb sellega vee liikumist
Lahksuguline loom - seemne ja munarakud arenevad erinevatest kaladest
Koelmu - sobiv kudemiskoht
3. Milise ehitusega on kala vereringe elundkond, milline veri voolab kala kehas?
Süda, veresooned ja veri.
4. Kuidas toimub kalade sigimine ja areng?
5. Miks on kala seljapoolelt tumedam kui kõhupoolelt?
Et kõrgemalt paistaks kala merepõhja värvi ja põhja poolt taeva värvi. Maskeerumiseks vaenlaste ja saagi eest.
6. Nimeta joonisel tähtedega tähistatud kala kehaosad.
A.lõpuseklaas
B.
C.
D.
E.küljejoon
F.
G.ülauim
Kahepaiksed
Kahepaigsed on selgroogsed ja see tähendab, et neil on lüliline selgroog.
Sigimiseks peavad minema vette. Seal arenevad järglased.
Nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Arenevad moondega.
Hingavad kopsude ja nahaga.
Jäsemed.
Eelkõige niisketes elupaikades.
Maal u. 4500 liiki, Eestis 11
Päriskonnad ja sabakonnad.
Kõhu alt heledam. (kollakas).
Keha on jässakas, veidi lame.
Pea on lai eest ahenev. Puudub kael.
Täiskasvanud konnal ei ole ka saba.
Liikumiseks kaks paari pikkade varvastega jäsemeid.
Tagumised jalad on esimestest pikemad, et hüppamisel hoogu anda.
Tagajalgade vahel on ujunahad, et vees paremini liikuda.
Silmad on punnis ja suured, asuvad külgedel.
Ujumisel kasutab ainult tagahalgu.
Ninal on ninaavad.
Silma taga on kõva trummikile.
Puuduvad soomused.
Keha katabõhuke niiske nahk.
Limanäärmed eritavad nõret.
Konna kea pind on jahedam kui ümbritsev õhk, pideva niiskuse aurustumise tõttu.
Mudakonn
Rabakonn
Tiigikonn
Tähnikvesinik
Veekonn
Konna skelett e.luustik
Jäsemed koosnevad paljudest luudest. Kolju on lai ja lame.
Selgroo ja kolju vahel kaelalüli. Selgroo on lühike, roideid ei ole. Siseelundeid kaitseb rinnaluu.
Konna närvisüsteem
Koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest.
Nägemine on hea. Märkavad ainult liikuvat saaki. Silmalaug on olemas, mis niisutab silmasi, et silmad püsiksid niisked ja kaitstud.
Haistmiseks ja maitsemiseks on vaja toit suhu haarata.
Konn reageerib talle olulistele helidele - veesulpsatus, teised konnad.
Täiskasvanud konnal puudub küljejoon.
Nahk on tundlikum kui kalal.
Rohukonnal on suur suu. Saagi püüdmist hõlbustab pikk kleepuv keel. Hammastega hoiab ta saaki kinni, aga mälumiseks neid ei kasuta.
Konnal on söögitoru, magu, loaak, sooltoru, kõhunääre ja maks.
Konnal on kloaak pärasoole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi juhad.
Hingamiselundkond
Täiskasvanud konnal lõpuseid ei ole. Hingamiselundid on kopsud (rinnaõõnes, kotikujulised, veresoonte rikka seinaga). Õhk liigub suu või ninaava-hingetoru-kops.
Konn hingab ka niiske naha kaudu. Nahas on palju veresooni, milles veri rikastub hapnikuga. Vees hingab ainult nahaga. Nahk peab olema niiske, et hingamine saaks toimuda.
Konna vereringe
Kehavereringe e. suur vereringe.
Kopsuvereringe e- väike vereringe.
Süda kolme kambriline 2 koda ja vatsake.
Nahas tihe veresoonte võrgustik.
Kehas ringleb segaveri.
Südames ei ole arteriaalne ja venoosne veri eraldatud.
Veri eraldatud ja osaliselt seguneb.
Kahepaiksete sigimine
Kevadeks valmivad emaslooma munasarjades munarakud.
Munarakud ja seemnerakud valmivad eriisendikes - kahepaiksed on lahksugulised loomad.
Sobivad sigimiskohad.
Tiik, lomp,madalad järved
Ühes sigimis kohas on sadu konnu, kuna häid kohti on vähe.
Isaskonnal on häälitsemise võime. Jõudnud sobivasse kohta, hakkab emaseid ligi meelitama. Isasloom kinnitud emaslooma seljale kui on leidnud kudemiseks valmis emase.
Emasloom laseb madalas vees marja(kudu) vette.
Isasloom laseb peale seemnerakud. Toimud kehaväline viljastumine.
Peale kudemist lahkuvad konnad veest ja suunduvad elupaikadesse maismaal.
Vette sattunult hakkavad munad kohe vett koguma ja paisuvad.
Pealmisest kihist moodustub tume mass (arenevale vastsele toiduks ja kaitseks), milles on näha tumedad terakesed- viljastatud munarakud.
Ühes kogumis 1500-4000 muna.
Kullesed
Aja jooksul väljuvad munadest vastsed-kullesed.
Sarnanevad kalaga.
Pikk saba
lõpused hingamiseks
küljejoon
toituvad vetikatest
Areng lõppeb moondega
kullese iga 50-90 päeva.
Kullese areng
Moonde käigus kaovad saba, lõpused, küljejoon. Tekivad jäsemed ja arenevad kopsud.
Troopiliste alade konnad võivad sigida ka teisiti.
Kukutatakse marjaterad suurtele rohttaimedele (kui konn ise puu otsas)
Kärgkonnad kannavad viljastatud marjateri ja vastseid oma seljal.
Taskukonn - taskus
Nokiskonn- isane võtab viljastatud munarakud suhu ja juhib häälpõiekestesse pea külge, seal edasine areng.
Roomajad.
Elavad valdavalt maismaal on soojalembesed.
Kõigusoojased.
Sigivad ainult kuival maal.
Paljudel järglased munas ja ilma moondeta.
Hingamiseks ainult kopsud.
Sarvestunud nahk.
Maailmas on umbes 6000 liiki
1.Sisalikud
2.Maod
3.kilpkonnad
4,krokodillid
Rästik
Kuulub madude hulka
Kehal sakiline vööt
Madudel ei ole kaela
Selgroog on pikem kui sisalikel ja väga painduv
Roided kinnituvad kõigile selgroolülidele
pea väike
hambad teravad, tahapoole suunatud
ülalõua esimesed hambad mürkhambad
varustatud mürgikanaliga (kui hammustab mürk mürginäärmest hamba kaudu ohvri haava)
Läbipaistvad silmalaud katavad silmi.
Madude liikumisviis on siuglemine.
Arusisaliku välisehitus:
1.On Eestis elavatest roomajatest kõige tavalisem.
2.15-18 cm pikk
3.Väike pea, pikk sale keha
4.Pikk saba.
5.Nahk kuiv, ei ole limanäärmeid.
Nahapinda katavad sarvainest soomused.
Peapiirkonnas suuremad, moodustavad kilbise.
Miks on sarvestunud nahk roomajatele vajalik?
Kaitseb, ümbruskonna mõjutuste ja vaenlaste eest.
Roomajad vahetavad nahka (miks?)
Sarvkate takistab kasvamist.
Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha.
Maod roomavad vanast nahast välja nagu kotist.
Roomajatel on olemas kael.
Pea külgedel on olemas väikesed silmad.
Suu on suur ja on olemas niniavad.
Enamikel roomajatel (ka sisalikel) on lühikesed pikkade varvastega jäsemed (4).
Paiknevad külgedel, kõht toetub tihti liikumisel vastu maad-siit ka nimetus roomajad.
Roomajatel on mitu kaelalüli.
Saavad pead ka põõrata.
Selgroolülidel kasutavad roideid.
Moodustavad rinnakorvi - Kaitseb siseelundeid.
Maitsmisel ja haistmisel kasutavad keelt.
Keelel eriline organ, mis tunneb keele jäänud osakeste lõhna ja maitset.
Sisalikud tjuvad hästi maapinna võnkumist.
Hambad
Hambad suulael ja lõualuus.
Kui hammas ära tuleb, siis kasvab uus asemele.
Sisalikud neelavad toidu tervena või suuremate tükkidena.
Hambad on vaid haaramiseks.
Sisalikud söövad - putukaid, usse ja tigusid.
Hinglamiselundid
Hingavad ainult kopsudega.
Hingamsel osaleb ka rinnakorv.
Kopsuvereringe on tähtis, sest kog hapnik tuleb sealt.
Vereringe
Kolmekambriline süda.
Vatsakeses on mitte täielik vahesein.
Veri on hapnikurikkam kui kahepaiksetel. Venoosne ja arteriaalne veri peaaegu ei segune.
Roomajate sigimine ja areng
Roomajatel on kehasisene (sisemine) viljastamine -
Isasloom viib seemnerakud emaslooma organismi. Seemnerakud ühinevad munarakuga munajuhas.
Miks on kehasisene viljastamine neile vajalik? Elutingimused maismaal on karmivad kui vees.
Emaslooma kehas tekib ümber viljastatud munaraku õhuke, kilejas, vett mitteläbilaskev nahkkest.
See on munale vajalik, sest kaitseb kuivamise eest.
Kõikide loomade järglased vajavad palju vett. Nahkkestas ümbritseb munarakku vesikeskkond.
Rebus on olemas ka vajalikud toitained järglase arenemiseks.
Arusisaliku pojad arenevad emaoraganismis 2 kuud.
Pärast munemist väljuvad kohe munakestast - areng ilma moondeta.
Iseloomulik muster.
Munevad munad liiva sisse.
Pojad arenevad päikesesoojuse toimel-
Koorumiseni kulub u.2 kuud.
Muneb pehkunud kändudesse, lehtede kuhilasse või sõnnikuhunnikusse.
Koht peab olema soe, et munad saaksid areneda.
Muna 6-30.
Noored roomajad hakkavad kohe ise toitu püüdma ja kasvavad jõudsasti.
Suguküpsus sisaliku 2- aastaselt
Maod 3-4 aastaselt.
Linnud
*Püsisoojased - hoiavad püsivat temperatuuri
*Selgroogsed
*Tiivad
*Kerged luud
*Suled
*Nokk
*Lubikoorega munad
*Levivad kõikjal üle maailma
*Maailmas u.8600, Eestis üle 300
Lindude välisehitus
Iseloomulik on voolujooneline keha - et vähendada õhutakistust.
Keha katavad suled.
Paljud linnud on väga värvikirevad.
Esijäsemed on muundunud tiibadeks.
Lõualuudest on moodustunud nokk.
Sulestik
Hoosulg - moodustavad tiiva pealmise osa ja hoiavad lindu õhus.
Kattesulg - kõige pealmised, omavahel väikeste haagikestega seotud. Tihedalt vastu keha, et vähendada õhutakistust.
Udusulg - udusulgede vahel palju õhku, hoiab soojust.
Sulgimine - Suur osa sulgi kukub välja ja uued kasvavad asemele.
Päranipunääre - on keha ja saba piiril, lind pigistab nokaga rasvast nõre ja võiab (teeb justkui võiga kokku) sulgi.
Tänu sellele on suled elastsed - ei märgu.
Tiivad on muundunud esijäsemed
Tagajäsemed kõndimiseks.
Naaskelnokk
Esijäsemetest on arenenud tiivad. Puhkeolekus tihedalt vastu keha külgi. Lennates tiivad välja sirutatud.
Tiiva tagaservas pikad hoosuled.
Saba pikendavad sabasuled, mida linnud kasutavad tüürina.
Linnud näevad hästi.
Näevad ka seljataha.
Kuulevad hästi.
Haistmine nõrgalt arenenud.
Maitset tunnevad keelealuse osa, suulae ja kurgupiirkonnaga.
Palju õhukambreid, skeletiluud tänu sellele õhemad ja kergemad.
Väike kolju, luuline nokk.
Painduv kael.
Rinnaluu koosneb rinnakukiilust ja harkluust. Kinnituvad võimsad tiivu liigutavad rinnalihased.
Lendamine vajab palju energiat, vajab palju toitu.
Haarab toidupala nokaga. Hambaid ei ole.
Väiksemad toidupalakesed neelavad tervelt. Suuremad tükeldavad nokaga.
Toitu aitab edasi juhtida keel.
Kivikesed hõõrduvad toidu vastu, lihasmaos peenestatakse toit, mis näärmemaost.
Suuõõs - Pugu - Söögitoru - Näärmemagu - Lihasmagu - Sooltoru - Kloaak
Hingamiselundid.
Kopsud suhteliselt väikesed. Ühendatud kõikjal kehas paiknevate õhukottidega. Sissehingamisel õhk liigub kõigepealt õhukottidesse.
Väljahingamisel õhk liigub kopsudesse ja sealt edasi välja.
Linnu vereringe
Süda 4-osaline
2 vereringet (kopsu ja kehavereringe).
Lindude sigimine ja areng
Pesitsusperiood enamjaolt kevadel.
Munarakud valmivad emaslinnu munasarjas.
Isaslinnul arenevad seemnesarjas seemerakud.
Isaslind otsib endale sobiva paarilise.
Isaslind viib seemnerakud munaraku viljastamiseks emaslinnu kloaaki.
Viljastamine toimub munajuhas.
Toimub sisemine viljastamine.
Munajuhas kattub munarakk nahkse, seejärel lubiainest koorega.
Moodustub muna.
Looteketas on alati üleval pool, et olla lähedal hauduva linnu soojale kehale.
Lubikestas on poorid, kust saab õhku.
Väljaspool väikene kest, kaitseks.
Pesa ehitamine - Munemine - Haudumine
Kodutuvi
Pesa rohukõrtest ja muust sobivast materjalist
1-2 muna
Pojad abitud, mõnede udusulgedega.
Toidab algul pugust erituva nõre e. tuvipiimaga.
Hiljem selgrootud, seemned, toidujäänused.
Pojad lendama u. 3 nädala vanuselt
Pesitseb aasta jooksul mitu korda.
Teised linnuliigid
Pesitsemine toidurikkasse kohta.
Isaslind meelitab kohale emaslinnu ja hakatakse pesa ehitama.
Iga linnuliik sobivasse kohta.
Munade arv pesas on erinev. Enamikul lindudel 5-6. Kotkal 1, Tedrel kuni 17. Väikesel linnul väike muna, suurel linnul suur muna.
Varjatud kohas- munakoor valge, sinakas või roheline.
Avapesa koraal sageli üsna kirjud
Haudumise ajal isalind valvab läheduses.
Mõnel liigil haudub ka isaslind.
Linnupoegi toidetakse putukate ja nende vastsetega.
Koorumise järel paljad, sulgedeta.
Silmad kinni. Vajavad vanemate hoolt.
Algul emaslind peab neid soojendama.
NT. Varesed, tihased, pääsukesed, kuldnokad.
Pesahülgajad
Sulgedega juba munast koorudes.
Silmad lahti.
Lähevad kohe ema järel totu otsima.
Neil on rohkem muna, sest suurem tõenäosus surma saada.
Tedred, metsis, pardid.
Kägu
Mineb munad (10-20) ükshaaval laululindude pesadesse.
Koorunud käopoeg lükkab laululinnu munad pesast välja. Uued vanemad hakkavad teda toitma ja kasvatama. – Pesaparasitism
Tavaliselt elavad linnud kuni 10 aastat.
Suguküpseks saavad väikesed linnud esimesel eluaastal.
Kotkad nt. 5-6 aastaselt
Partide esimene pesa 2. aastal.
Hanedel kolmandal, kotkastel 6 eluaastal.
Kassikakk
Valge toonekurg
Hall hani
Tuttpütt
Kühmnokk luik
Naerukajakas
Suitsupääsuke
Kuldnokk
Suur-kirjurähn
Rasvatihane
Metsvint
Põialpoiss
Linavästrik
kuldleoke
LINDUDE PILDID ASUVAD WORD`is!
Lindude mitmekesisus
Linnud suudavad elada peaaegu kõikjal (lendamine soodustab). Ei saa elada, vaid seal kus puudub toit.
Enamik linde on jässakad, voolujoonelise kehaga ja lühikeste jalgade ja nokaga. Nad on osavad ja kiired lendajad.
Osadel lindudel on teatud kehaosad pikenenud:
Toonekurel on pikenenud nokk ja jalad. Võtab toitu madalast veest nokaga. Sööb näiteks kahepaikseid.
Veelinnud on väga jässakad, et veepeal püsida.
Eesti väikseim lind on pöialpoiss (5 grammi).
Maailma kõige väiksem lind on koolibri (2g ja 6cm)
Maailma suurimad linnud Aafrikas elavad jaanalinnud (136kg)
Linnu noka kuju viitab tema toitumisviisile.
Segatoidulised linnud-toiduvalik sõltub aastaajast.
Kevad-sügis:väikesed selgrootud taimede punhad.
Talv: taimede seemed ja pungad.
Seemnetest ja käbidest toituja nokk on lühike ja tugev.
Putuktoidulise nokk on peenike ja terav.
Röövlinnud e. röövtoidulised linnud toituvad lindudest või loomadest.
Nokk on terav, tugev ja kõvera otsaga.
Röövlinnud neelavad väikse saagi tervelt, suurema rebivad enne tükkideks.
Kõik seedimata osad kogunevad pugusse tagasi ja oksendatakse räppetompudena.
Merelinnud on ka röövlinnud.
Kakud ja hiireviud söövad hiiri.
Pistrikud, kanakull ja raudkull söövad linde.
Suured kotkad võivad rünnata ka lambatallesid.
Röövjalg - kotkas
Kõnni jalg - hakk
Roni jalg - rähn
Ujujalg - part
Sõudelend-
Liigutavad tiibu kiiresti.
Kasutavad väikesed linnud - tiivad lühikesed.
Tõusevad lendu kiiresti.
Erivorm rappelend - lind küll vehib tiibadega, aga edasi ei liigu.
Linnud ja nende vaenlased
Kõige parem on kiiresti põgeneda.
Kaitsevärvus (paljudel emastel lindudel)
Kassikakk ajab ennast puhevile, et näida hirmsam välja. Ta võib ka sihiseda.
Kajakad, flamingod, pingviinid pesitsevad koloonias, ehk hulgakesi koos.
Märgatakse vaenlast kergemini ja on lihtsam rünnata.
Suured linnud hakkavad tiivanukkidega hoope jagama.
Lindude elupaigad
Väiksemad linnud elavad põllul, metsatukas, järveääres. Leiavad sealt ka oma toidu.
Suured linnud vajavad suuremat territooriumi-metsi, lagendikke, soid, järvi. Käivad kaugemalt toitu otsimas.
Mõned linnud veedavad suure osa oma elust õhus.
Metsade ja parkide linnud
Varbad sellise ehitusega, et saavad istuda peenikestel puuokstel.
Elavad paljud väikesed laululinnud.
Paljud kullilised.
Metsalinde kohtab ka linnaparkides, sest sarnanevad metsaga.
Niitude ja põldude linnud
Kohastunud elamiseks lagedal maastikul.
Iseloomulik on kaitsevärvus.
Avamaastikul hangivad toitu ka paljud kullilised.
Veelinnud
Saavad oma toidu veest.
Suhteliselt rasked, lendu tõusmiseks vajavad pikka hoovõttu.
Veekogudega on seotud ka paljud linnud, kellel on pikad jalad, pikk nokk ja kael.ˇ
Ränne
Linnu elutegevust piiravad toit ja temperatuur.
Osa linde saab aasta läbi toitu samast elupaigast ja ei ole tundlik temperatuuri suhtes.
OSa peab otsima soojemat elupaika ja toitu mujalt.
Paigalinnud
Kohastunud elama paikades, kus on aasta ringi toitu ja soe.
Ekvaatori lähistel.
Eestis kohastunud elama varblane, metsis, kodutuvi.
Hulgulinnud
Suurte külmade ajal ei leia pesitsuskohast toitu, peavad kaugemale minema.
Kevadel kui ilm soojem kodupaika tagasi.
Pole kindlaid rände-, ega talvituspaiku.
Rähnid, tihased, varesed, pöialpoiss.
Rändlinnud
Vahetavad oma elupaika sõltuvalt aastaajast.
Kevadest-sügiseni maakera põhjapoolsematel aladel.
Talvel lõunapoolsetel aladel.
Lahkuvad alati sügisel oma pesitsuskohast.
Talvituskohad võivad olla väga kaugel lõunas.
Pääsukesed ja valge-toonekurg nt. Lõuna-Aafrikas. Kevadel kui ilm on soojem pöörduvad tagasi.
Rändamisel kasutavad rännuteid. Igal aastal samas kohas.
Kasutavad vähem energiat.
Vahepeal puhkus ja söömine.
Paljud hukkuvad, kohale jõuavad vähesed.
Eestit läbivad ka paljude lindude rännuteed.
Paljud linnud lendavad Matsalust edasi põhja poole nt. haned, lagled, luiged.
Tuntuimad meil pesitsevad linnud on kuldnokk, pääsukesed.
Rände uurimiseks rõngastatakse linde. Kinnitatakse ka raadiosaatjad linnu seljale.
Lindude tähtsus looduses ja nende kaitse.
Söövad massiliselt taimset ja loomset toitu. Mõnikord nii palju, et kahjustavad enda elukeskkonda (kormoranid). Lindude sõnnik guaano võib olla kahjulik, aga saab kasutada ka väetisena.
Linnud on toiduks loomadele (nt. rebasele). Levitavad taimede seemneid.
Röövlinnnud hävitavad närilisi, haigeid, vigaseid ja nõrku linde. Ronk toitub surnud loomadest.
Linnud hävitavad kahjurputukaid.
Linnud ja inimene
Alates aastast 1600 kuni praegu välja surnud üle 66 linnuliigi.
Väljasuremise ohus u.200 liiki. Inimene kasutab linde oma huvides.
Linnumunade kollektsioneerimine. Kodus puuris linnud.
Inimene on linde hävitanud nt. siis, kui linnud on ära söönud põllul oleva seemne või valminud saagi.
Lindude elu ohustavad mürkained, mida inimesed kasutavad põllul. Tulemus mürgitus või liiga nõrga koorega munad. Veelinde ohustavad veekogudesse sattunud kemikaalid.
Jahipidamise eeskirjad reguleerivad lindude küttimist.
Linnuliikide kaitse puhul on oluline kaitsta ka nende elupaikasid. Eestis kaitse all kotkaste elupaigad, rändlindude peatuspaigad.
Matsalu ja VIlsandi rahvuspargid - Eestis.
Linde ohustab metsade raiumine, maaharimine, karjääride kaevamine, teede ja asulate rajamine.
Kuidas saab inimene linde aidata?
IMETAJAD
Kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad.
Neil on parem mälu ja õppimisvõime.
Enamasti tihe karvkate.
Püsisoojased. Kehatemperatuur aitab säilitada karvkate ja keha hea varustamine hapnikurikka verega.
Pojad arenevad emaorganismis. Pärast sündimist toidetakse emapiimaga.
Imetajad
Imetajate klassi esindajaid peetakse kõige kõrgemal arengutasemel olevateks selgroogseteks.
Eestis 80/4500-st liigist.
Enamik imetajaid on maismaaloomad (metsades, mägedel või lagedal avamaastikul , külmadel polaaraladel või palavas kõrbes).
Mõned imetajad elavad vees (vaalad) Kuidas veedab mutt talve?
taimtoidulised:tauntiudykused unetahad söövad peamiselt rohttaimi, aga ka juuri, puulehti, võrseid, vilju jms.
kiskjad:
kiskjad püüavad elussaaki või toituvad surnud loomadest.
segatoidulised:
segatoidulised söövad nii taimset kui loomset toitu.
putuktoidulised:söövad putukaid.
suur kere, väike pea. Iseloomulik on saba (inimesel on sabakont).
Imetajatel on kõrvalestad. Paks, mitmekihilinenahk, mis on kaetud karvadega.
Kõige pealmine on marrasknahk, all on pärisnawhk mille peal on alusnahk.
Pealiskarvad, mis on jämedad ja pikad ning aluskarvad, mis on lühikesed ja pehmed - kutsutakse ka vilikarvadeks.
Pealiskarvad kaitsevad looma nahka kahjustuste eest, aluskarvad hoiavad hästi soojust ja vett.
Naha pinnal toimub pidevalt naharakkude suremine ehk sarvestumine. Paiguti tekivad imetajatel sarvestunud nahast mitmesugused sarvmoodustised: küünised, küüned, kabjad ja sõrad.
Imetajate luustik koosneb järgmistest osadest:
1.Kolju
2.Kaelalülid (kokku 7)
3.Selgroolülid
4.Sabalülid
5.Roided
6.Jäsemeluud
Hammastik (koer):
1.lõikehambad, purihambad ja kiskhambad.
Hästi arenenud lihased, mis aitavad neil liikuda.
Kõige tähtsam osa on närvisüsteemis peaaju. Mida rohkem on ajukäärusid, seda arenenum on loom.
Imetajatel ei ole nägemine nii hästi arenenud, nagu lindudel.
Kuulmine on väga hästi arenenud.
Haistmine - Imetajate haistmine on arenenud vastavalt eluviisile, üldiselt hästi. Kõige paremini tunnevad kiskjad, närilised ja rohusööjad. Kõige nõrgemini vees elavad imetajad (vaalad). Inimese haistmisteravus on üsna keskmine.
Imetajate siseehitus
Seedeelundid:
Toidu haaramiseks on paljudel imetajatel arenenud mokad (puuduvad ainult vaaladel). Need on ümber suuõõne. Keele abil segatakse toit. Purustatakse hammastega. Hambad kinnituvad lõualiidele ning jagunevad lõike-, silma- ja purihammasteks.
Toitumine:
Suuõõnes algab toidu esmane lagunemine süljenäärmete toimel. Toit läbi neelu söögitoru kaudu makku. Maos algab toidu seedimine, mis jätkub sooltoru eesmises osas. Sooltoru lõpeb pärakuga, mille kaudu väljastatakse keast seedimata jäänud tahked toidujäänused.
Magu - maos algab toidu seedimine. Seedimine lõpeb sooltorus. Toitained imenduvad verre.
Pärak - seedimata tahked toidujäänused.
Neerud - eraldatakse verest kahjulikud ained. Juhitakse kusejuha kaudu kusepõide. Väljuvad kusiti kaudu.
Õhk liigub läbi ninasõõrmete, kõri ja hingetoru. Hingetoru hargneb 2ks kopsutoruks, mille kaudu jõuabki õhk kopsudesse.
Vereringe on põhiehituselt sarnane lindude omaga ja see on üks täiuslikumaid loomariigis. Vere paneb kehas liikuma neljaosaline süda. Arteriaalne ja venoosne veri on täielikult eraldatud.
Imetajatel on püsivalt kõrge kehatemperatuur.
Sigimine
Imetajad on lahksugulised loomad.
Isasloom tavaliselt suurem. - kõhu poole alumises osas isasloomal on suguti.
Emasloomal kõhu all nisa.
Isaslooma seemnesarjas (ees) ehk munandites valmivad seemnerakud.
Emaslooma munasarjades küpsevad munarakud.
Munarakkude valmimise aeg on jooksuaeg ehk inaaeg.
Kui emas- ja isasloom jooksuajal kohtuvad, toimub paaritumine.
Toimub seesmine viljastamine (isase seemnerakud viljastavad emase munajuhas küpsed munarakud).
Toimub seesmine (sisenemine) viljastamine. Isase seemnerakud viljastavad emase munajuhas küpsed munarakud).
Viljastatud munarakud liiguvad emakasse.
Kinnituvad emaka seina külge, nabaväädi abil.
Emakas hakkab arenema loode.
Poegade kandmise aeg on tiinuse aeg.
Looteline areng lõpeb sünnitamisega.
Poegi toidetakse emapiimaga (see tegevus on imetajatele ainuomane)
Piim tekib piimanäärmes ning piimanäärmed avanevad rinnal ja kõhul paiknevad nisade tipul.
Näiteks muti- ja koerapoeg on sündides abitud ja vajavad vanemate hoolt.
Piimaga toidetakse poegi senikaua, kuni neil arenevad hambad. Kitsepoeg suudab kohe jalgadele tõusta.
Imetajate eluviis ja mitmekesisus
Kõige suurem maismaal elav imetaja on elevant. Kõrgus üle 3m. Kaal kuni 6 tonni.
Väiksemad imetajad on putuktoidulised karihiired (4-5cm ja 10g).
Ürgimetajad - kõige algelisemad imetajad nt. nokkloom.
Nokkloom
Elab austraalias, keha kaetud karvadega ja lõuad meenutavad nokka. Erinevalt teistest imetajatest on nokkloom muneja. Nisasid ei ole ja piim voolab otse kohale, kus pojad seda imevad.
Alamimetajad - ehk kukkurloomad elavad Austraalias. Nt. känguru.
Kohe pärast sündimist ronib kukrust välja. (seal imetakse piima) Kui on hirm, siis üritab ronida tagasi.
Pärisimetajad
Ülejäänud imetajad. Arengulooliselt kõige nooremad, levinud kõikjal ja pojad on sündides arenenumad kui ürg- ja alamimetajad.
Väikesed rohusööjad elavad enamasti maapinnal, ohu korral lähevad urgu. Üldiselt tegutsevad öösel (vähem ohtu ja kiskjaid).
Suuremad rohusööjad
Elavad metsas või võsastikus. Toitu otsivad valdavalt öösel või õhtupimeduses.
Võivad emale kohe järgneda. Peidavad ennast rohus. 1-2 järglast. Koju ei tohi rohust leitud kitsetalle tuua.
Mäletsejad
Ahmivad toidu kiiresti eelmakku. Seal palju algloomi ja baktereid, hakkavad toitu lagundama. Põõsastikus röhitsetakse toit suhu tagasi ja peenestatakse aeglaselt e. mälutakse. Hobune ei mäletse.
---
Kui toit ühest kohast otsas - toitumisränne.
Kogutakse talve üleelamiseks toiduvarusid, loomad võivad jääda talveunne.
Loomade osa looduses ja inimese elus
Millel said loomad hakata Maal arenema? Loomad said arenema hakata alles siis, kui tekkisid taimkate ja sobivad elutingimused.
Kõigepeat toitusid loomad taimedest. Hiljem lisandusid kiskjad.
Taimedel kohastumused loomade eemale peletamiseks. Okkad (ka mürgised), ebameeldiv lõhn. Osa taimi kasutab loomi tolmendajatena. Lisaks putukatele tolmeldajad nahkhiired ja linnud.
Taimtoidulised loomad aitavad kaasa seemnete levitamisele.
Hiljem kujunesid välja kiskjad. Hakkasid mõju avaldama taimtoiduliste loomade arvukusele. Taimtoidulised loomad tagavad liigi püsimise liikudes karjas ja veavad kaasa ka vanad ja väetid. Mitu sigimisperioodi aastas. Sünnib palju poegi.
Inimene on omandanud mõtlemis- ja kõnelemisvõime. U. 10000 aastat tagasi hakkas loomi kodustama.
Laama ja dromedar (ühe küüruga kaamel) elavad ainult kodustatult.
Koduloomad ei suuda enam ilma inimese hoolitsuseta toime tulla.
Inimese mõju loomariigile
Inimene hävitab loomaliike ja elupaiku.
Rajatakse kaitsealasid.
Küttimine-jahi eeskirjad.
Inimene peab arvestama ka loomadega enda ümber.
Selle aasta bioloogia tundides sain teada, et:
1.Eestis on kaks liiki jäneslasi. Halljänes on suurem, kui valgejänes.
2.Taimedes toimub fotosüntees.
3.Kalad kasutavad ujupõit vees madalamale ja kõrgemale liikumiseks.
4.Sulestik koosneb hoosulest, kattesulest ja udusulest.
5.Küljejoone abil tunnevad kalad ümbruskonda.
6.Okkad on muundunud lehed.
7.Linnud paarituvad kloaaki kaudu.
Geograafia vihik
1. VEERAND
See vöönd asub valdavalt 40 kuni 60 laiuskraadidel. Põhjapoolkeral on põhiliselt okasmetsad.
Kliimavööde:parasvööde
Õhumassid:parasvöötme õhumassid
Temperatuur:talvel miinus 5 kuni pluss 5 Suvel 15 kuni 25.
Sademed:kuni 1000mm/a
Tuuled: läänetuuled
Aastaajad:4 aastaaega
Lehtmets
Leht ja segametsas on valdavalt pruunmullad
Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguned intensiivselt järgmisel kevadel.
Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad.
Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud.
Kaug Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud.
Puud kasvavad mitmerindeliselt.
LOOMASTIK
Valdavalt elavad parasvöötme sega ja lehtmetsas imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga arvukas ja liigirikas linnuriik.
Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad.
Põhja Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug Idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja Ussuuri tiigrid.
Inimtegevus
1.Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus
2.Põllumajandus, teravilja ja piimatootmine
Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist
3.Maavarade kaevandamine kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki
4.Kalandus
5.Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini
ROHTLA
Kasvavad tavaliselt kõrrelised, mis taluvad kuivust.
Rohtlad asuvad laiguti.
Rohtlad paiknevad enamasti mandrite keskosas.
Rohtlad paiknevad peamiselt 40-55 laiuskraadide vahemikes.
Euraasias:kesk-osas.
Põhja - Ameerikas: kesk-osas.
Lõuna - Ameerikas: kagu-osas.
Rohtlate nimetus
Rohtlat nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt.
PREERIA on rohtla nimetus Põhja-Ameerika mandril
Pampa on rohtla nimetus Lõuna-Ameerika mandril
STEPP on rohtla nimetus Euraasia mandril
PUSTA on rohtla nimetus Ungaris, Euroopa maailmajaos.
Korraga võivad põleda sajad kilomeetrid, kuna sajab vähe ja suviti esineb põuda.
Veestik
Vetevõrk on väga hõre ja jõgedes jõetase on tugevasti kõikuv. Kuivematel aegadel võib jõesäng ära kuivada, märjematel aegade esimeb üleujutusi.
Mullastik
Mustmuld tekib rohtlasse, sest rohttaimestikku on rohtlas palju ja rohttaimed lagunevad suhteliselt kergesti ja kiiresti.
Taimkate
Taimedest kasvavad peamiselt rohttaimed
Rohttaimedest peamiselt kõrrelised.
Peale rohttaimede leidub rohtlas palju puhmaid.
Orgudes jm. niiskemates kohtades leidub kohati veidi põõsaid.
Rohttaimedest:
Euraasias erinevad stepirohud
Ameerikas erinevad preeriarohud.
Taimestik sarnane, välja arvatud, et suurte puude jaoks ei ole piisavalt vett.
Rohttaimedest esinev veel nn veerpalle, näiteks kipslill.
Puhmastest kasvab kõige enam pujusid.
LOOMASTIK
Rohtlas elavad pisikesed imetajad, peamiselt närilised kes toituvad närilistest.
Peale imetajate on arvukamalt veel roomajaid ja linde.
Närilised: suslik, ümiseja, hamster, preeriakoer, hüpiklased - suurhüpik jt.
Väikesed kiskjad: tõhk, tuhkur, koiott jt.
Karjakasvatus
Nendes piirkondades, kus rohtlad on põllunduseks liiga kuivad, kasutatakse neid karjamaana.
Kuivemates piirkondades kasvatatakse lambaid, hobuseid ja lihaveiseid.
Inimtegevuse tagajärjed
Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjatamisest tuleneb ka rohtlate peamine oht
Taimkatteta pinnas allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile.
2.VEERAND
Kõrb
1.ASEND
Peamiselt paikneb 20 – 30 laiuskraadide vahemikus.
Tekke põhjused:
1.Laskuvad õhuvoolud
2.külmad hoovused
3.mandrite sisealad
4.mägede vahelised orud.
Suurimad kõrbed paiknevad:
a)Aafrika põhjaosas.
b)Euraasia Kesk- ja edelaosas.
c)Austraalia kesk- lääne ja lõunaosas.
2.KLIIMA
Kõrbed tekivad aladele, kus kliima on väga kuiv.
Suurimad kõrbed paiknevad troopilises kliimavöötmes.
Õhutemperatuur troopilises kõrbes:
suvel +30 - +40 kraadi
talvel +15 - +20 kraadi
Suve ja talve temperatuurid erinevad mrgatavalt, kuid nii suvi kui ka talv on soojad.
Õhutemperatuuri kõikumine ööpäevas on suur.
(Nt. Päeval +40, öösel 0 kraadi)
Sademed
Sademeid on väga vähe.
Alla 250mm aastas.
Esineb nn. Kuiva vihma – vihmapiisad auruvad enne maapinnale jõudmist.
Aurumine on suurem kui sademete hulk. Tihti puhub kuumi kuivi tuuli, esineb liivatorme.
Vetevõrk on väga hõre.
Üksikud läbivoolavad jõed (Niilus, Amudarja, Sõrdaraja jt.)
Põhjavesi asub kõrbes enamasti sügaval. Nendes kohtades, kus pv. Maapinnale ulatub paiknevad oaasid.
1.Astlad, okkad aurumine
vähendamiseks
2.Pikad juured sügavuti või laiuti.
3.Säilitavad vett
4.kaetud vahalirvega
5.elutsükkel elatakse läbi väga kiiresti.
Taimed kõrbes
Saksauul - põõsas taim, millel puuduvad lehed. Ainult oksaraod.
Kaameli astel - väga okkaline. Loomad söövad torkivaid varsi.
Soolarohi
Loomade kehastuminne
1)väike veevajadus
2)öine eluviis
3)varjuvärvus
4)säilitavad varuaineid
5)suveuinakud
6)Urud maasees
Olemas näärmed soolade eritamiseks.
Roomajad:
Kobra
sarvik-rästik
varaan - suurim elab komoodo saarel. 2,5m
Kiskjad:
Kõrberebane - ei pea jooma, saab kõik ohvrilt
lõgismadu
tarakan
skorpion
Dromedar ja Baktriar
1 küür ja 2 küüru
küs:
Rohtla üldilme, millistele aladele tekib?
Rohtla nimetused erinevates maailmajagudes.
Temperatuur rohtlas, sademete hulk. (kõikumine suur)
Rohtla viljakus, huumuskihi paksus, mullakiht.
Miks on looduslikel rohtlatel rohtla ala vähe säilinud? (põllud ja karjamäed)
Õrrelised, puhmad, lühiajalised-; pikemaajalisedõistaimed.
Loomastik (näited).
Sojauba.
MIS ON EROSIOON? (Pinnase ärakanne) nt. vee- või tuuleerosioon.
NB! KÕRBE TEKKE JA KÕRBESTUMISE PÕHJUSED?!
Mis on kuiv vihm? (sajab aga maapinnale ei jõua)
Kuidas tekivad soolajärved (pidevalt tuleb jõgedest lahustunud soolaga vett järve) ja sooldunud muld (põhjavesi hakkab altpoolt aurumise tõttu üles minema) ?
Kahe ja ühe küüruga kaamlid.
Vahemereäärsed alad
Pinnamood
Hästi liigestatud
Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke
Välistegurite õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud
Geoloogiline ehitus
Noorte mäestike alad, alpi kurrutuse ajal kerkinud
Lõuna-Aafrikas ja Austraalias platvormid
Esineb vulkaane ja maavärinaid, eriti Vahemeremaades ja Ameerikas.
Kliima
suvel keskmiselt 25kraadi ja võib tõusta 40 kraadini.
Talvel pluss 10 ja enamus sademeid langeb talvel.
Mullastik
Tasandikel viljakad pruunmullad
Mägedes erosiooniohtlikud kivised mägimullad
Taimestik
Taimkatteks oli kunagi igihaljas mets.
(tamme-, looberi, seedri-, piinia, õlipuu jt. metsad)
Praegu on peamiseks taimkatte liigiks metsa asemel kasvanud tihe võsa, mis koosneb:
asteldega põõsastest (tsitrused, oleander)
madalatest kõvalehistest puudest (pistaatsia, õlipuu)
Lehed on hallika või hõbedase värvusega.
Liibanoni seeder
Piinia
Apelsinipuu
tsitrused
Õlipuu ehk oliivipuu
Küpress
oleander
Austraalias:
eukalüpt
rohtpuu
Iseloomuliku loomi EI OLE SÄILINUD.
Pudelpuud
Baobab
Lõuna - Ameerikas
Loomastik: Palju on suuri rohusööjaid (imetajaid)
Elevant,
Ninasarvik
Sebra
Gasell- vihmaperioodil praktiliselt ei joo
Jõehobu
Pühvel
Känguru (Savanni aladel Austraalias)
Kohastumised:
1)Elavad karjades - kuna üksi on ohtlik liigelda
2)Kiired jooksjad
Kiskjad:
Lõvi
Gepard
Leopard
šaakal
Hüään
Jaanalind (Aafrikas)
Emu (Austraalias
Nandu (L - Am.)
Inimtegevus:
Inimesed tegelevad savannides valdavalt karjakasvatusega-
Kasvatatakse veiseid, kitsi, lambaid.
Taimekasvatuses on valdavad istandused, kus kasavtatakse nelki, kohvi, ananassi, maapähklit jm.
Omatarbeks kasvatataakse bataati (magus kartul) ja maniokki.
Keskkonna ohud:
1)Savanne ohustavad tulekahjud, mille on süüdanud välk või inimesed.
2)Puude hävitamise ülekarjatamise tagajärjel muutub maa erosiooniohtlikuks.
3)Loomastikule tekitavad kahju salakütid.
Sahel - piirkond savannide ja Sahara kõrbe piirialal. Siin laienevad kõrbealad lõuna suunas mitu kilomeetrit aastas. Põhjuseks üleharimine ja ülekarjatamine. Suurim näljapiirkond Aafrikas.
Maavarad:
Metallimaagid
Kuld
Teemandid
Ljaano - Orinoco madaliku savann
Kampo - Brasiilia mägismaa savann
Troopika - lähis-, ekvatoriaalse, troopilise kliimavöötme ühtne nimetus
Ekvatoriaalsed vihmametsad
Vihmametsad paiknevad ekvatoriaalsetel aladel. Suuremad alad paiknevad
1)L-Ameerika põhjaosa
2)Aafrika kesk- ja lääneosa
Selva - Voh,a,ets Ö. ' Ameerikas
Kliimavööde:
Ekvatoriaalne kliimavööde - väga kuum ja niiske.
Õhutemperatuur aasta läbi +26-+29 kraadi
Sademeid on aasta läbi väga palju. Üle 2000mm aastas. Sajab iga päev pärastlõunal, kui veeaur on jõudnud pilvedeks koguneda. Sademeid põhjustavad püsivad tõusvad õhuvoolud. Aurumine on väiksem kui sademete hulk.
Mullastik:
Üeamised mullad on ferraliitmullad. Toitainerikas kiht on mullas väga õhuke. u.20 cm. Mineraalseid ja org. ühendeid mullas vähe.
taimed:banaan,ananass,kakaopuu,kookospalm,kohvipuu,mangopuu
Liaanid(ronitaimed-kasutavad ronimiseks teist taime):rotangpalm,monstera,vanill
Epifüüdid(taimed, mis kasvavad puu peal):sõnajalg,orhidee,samblikud
Parasiittaimed(toituvad taimest, kelle külge kinnituvad):rotangpalm
Tuntud maitsetaimed:
Piprad, vürtsid, kardemon, ingver
Taimeriigi kohastumisi:
kõrged võrad
kirjud õied
plank- ja tugijuured
lehed paksud, nahkjad
õhujuured
liaanid
epifüüdid
1.Loodusvööndid mäestikes
Loodusvööndid on välja kujunenud põhiliselt kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel.
Õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades on keskmiselt 6 kraadi iga kilomeetri kohta. Seetõttu võib leida ka ekvaatoril paiknevates kõrgmäestikes leida aasta ringi lumikatet. Ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja vihmasadu. Kõige vihmasem on mägedes 2-4 km merepinnast.
Lumepiir on kõrgusjoon, millel sademed langevad lumena ja tihenevad igilumeks ja -jääks. Ekvaatori kohal asub see 4-6 km kõrgusel.
1500 - 2600 m kõrgusel asendub vihmamets mägimetsaga, kus on madalam õhutemperatuur 15-20 kraadi ja sademete hulk kuni 3000 mm. 2600-3800 kõrgusel langeb õhutemperatuur 10 kraadini. 3800-4500m kõrgusel esineb juba püsivaid öökülmi ja õhutemperatuur on nii madal, et puid ei kasva. Sademeid umbes 1000 mm aastas.
See vöönd asub valdavalt 40 kuni 60 laiuskraadidel. Põhjapoolkeral on põhiliselt okasmetsad.
Kliimavööde:parasvööde
Õhumassid:parasvöötme õhumassid
Temperatuur:talvel miinus 5 kuni pluss 5 Suvel 15 kuni 25.
Sademed:kuni 1000mm/a
Tuuled: läänetuuled
Aastaajad:4 aastaaega
Lehtmets
Leht ja segametsas on valdavalt pruunmullad
Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguned intensiivselt järgmisel kevadel.
Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad.
Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud.
Kaug Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud.
Puud kasvavad mitmerindeliselt.
LOOMASTIK
Valdavalt elavad parasvöötme sega ja lehtmetsas imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga arvukas ja liigirikas linnuriik.
Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad.
Põhja Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug Idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja Ussuuri tiigrid.
Inimtegevus
1.Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus
2.Põllumajandus, teravilja ja piimatootmine
Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist
3.Maavarade kaevandamine kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki
4.Kalandus
5.Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini
ROHTLA
Kasvavad tavaliselt kõrrelised, mis taluvad kuivust.
Rohtlad asuvad laiguti.
Rohtlad paiknevad enamasti mandrite keskosas.
Rohtlad paiknevad peamiselt 40-55 laiuskraadide vahemikes.
Euraasias:kesk-osas.
Põhja - Ameerikas: kesk-osas.
Lõuna - Ameerikas: kagu-osas.
Rohtlate nimetus
Rohtlat nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt.
PREERIA on rohtla nimetus Põhja-Ameerika mandril
Pampa on rohtla nimetus Lõuna-Ameerika mandril
STEPP on rohtla nimetus Euraasia mandril
PUSTA on rohtla nimetus Ungaris, Euroopa maailmajaos.
Korraga võivad põleda sajad kilomeetrid, kuna sajab vähe ja suviti esineb põuda.
Veestik
Vetevõrk on väga hõre ja jõgedes jõetase on tugevasti kõikuv. Kuivematel aegadel võib jõesäng ära kuivada, märjematel aegade esimeb üleujutusi.
Mullastik
Mustmuld tekib rohtlasse, sest rohttaimestikku on rohtlas palju ja rohttaimed lagunevad suhteliselt kergesti ja kiiresti.
Taimkate
Taimedest kasvavad peamiselt rohttaimed
Rohttaimedest peamiselt kõrrelised.
Peale rohttaimede leidub rohtlas palju puhmaid.
Orgudes jm. niiskemates kohtades leidub kohati veidi põõsaid.
Rohttaimedest:
Euraasias erinevad stepirohud
Ameerikas erinevad preeriarohud.
Taimestik sarnane, välja arvatud, et suurte puude jaoks ei ole piisavalt vett.
Rohttaimedest esinev veel nn veerpalle, näiteks kipslill.
Puhmastest kasvab kõige enam pujusid.
LOOMASTIK
Rohtlas elavad pisikesed imetajad, peamiselt närilised kes toituvad närilistest.
Peale imetajate on arvukamalt veel roomajaid ja linde.
Närilised: suslik, ümiseja, hamster, preeriakoer, hüpiklased - suurhüpik jt.
Väikesed kiskjad: tõhk, tuhkur, koiott jt.
Karjakasvatus
Nendes piirkondades, kus rohtlad on põllunduseks liiga kuivad, kasutatakse neid karjamaana.
Kuivemates piirkondades kasvatatakse lambaid, hobuseid ja lihaveiseid.
Inimtegevuse tagajärjed
Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjatamisest tuleneb ka rohtlate peamine oht
Taimkatteta pinnas allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile.
2.VEERAND
Kõrb
1.ASEND
Peamiselt paikneb 20 – 30 laiuskraadide vahemikus.
Tekke põhjused:
1.Laskuvad õhuvoolud
2.külmad hoovused
3.mandrite sisealad
4.mägede vahelised orud.
Suurimad kõrbed paiknevad:
a)Aafrika põhjaosas.
b)Euraasia Kesk- ja edelaosas.
c)Austraalia kesk- lääne ja lõunaosas.
2.KLIIMA
Kõrbed tekivad aladele, kus kliima on väga kuiv.
Suurimad kõrbed paiknevad troopilises kliimavöötmes.
Õhutemperatuur troopilises kõrbes:
suvel +30 - +40 kraadi
talvel +15 - +20 kraadi
Suve ja talve temperatuurid erinevad mrgatavalt, kuid nii suvi kui ka talv on soojad.
Õhutemperatuuri kõikumine ööpäevas on suur.
(Nt. Päeval +40, öösel 0 kraadi)
Sademed
Sademeid on väga vähe.
Alla 250mm aastas.
Esineb nn. Kuiva vihma – vihmapiisad auruvad enne maapinnale jõudmist.
Aurumine on suurem kui sademete hulk. Tihti puhub kuumi kuivi tuuli, esineb liivatorme.
Vetevõrk on väga hõre.
Üksikud läbivoolavad jõed (Niilus, Amudarja, Sõrdaraja jt.)
Põhjavesi asub kõrbes enamasti sügaval. Nendes kohtades, kus pv. Maapinnale ulatub paiknevad oaasid.
1.Astlad, okkad aurumine
vähendamiseks
2.Pikad juured sügavuti või laiuti.
3.Säilitavad vett
4.kaetud vahalirvega
5.elutsükkel elatakse läbi väga kiiresti.
Taimed kõrbes
Saksauul - põõsas taim, millel puuduvad lehed. Ainult oksaraod.
Kaameli astel - väga okkaline. Loomad söövad torkivaid varsi.
Soolarohi
Loomade kehastuminne
1)väike veevajadus
2)öine eluviis
3)varjuvärvus
4)säilitavad varuaineid
5)suveuinakud
6)Urud maasees
Olemas näärmed soolade eritamiseks.
Roomajad:
Kobra
sarvik-rästik
varaan - suurim elab komoodo saarel. 2,5m
Kiskjad:
Kõrberebane - ei pea jooma, saab kõik ohvrilt
lõgismadu
tarakan
skorpion
Dromedar ja Baktriar
1 küür ja 2 küüru
küs:
Rohtla üldilme, millistele aladele tekib?
Rohtla nimetused erinevates maailmajagudes.
Temperatuur rohtlas, sademete hulk. (kõikumine suur)
Rohtla viljakus, huumuskihi paksus, mullakiht.
Miks on looduslikel rohtlatel rohtla ala vähe säilinud? (põllud ja karjamäed)
Õrrelised, puhmad, lühiajalised-; pikemaajalisedõistaimed.
Loomastik (näited).
Sojauba.
MIS ON EROSIOON? (Pinnase ärakanne) nt. vee- või tuuleerosioon.
NB! KÕRBE TEKKE JA KÕRBESTUMISE PÕHJUSED?!
Mis on kuiv vihm? (sajab aga maapinnale ei jõua)
Kuidas tekivad soolajärved (pidevalt tuleb jõgedest lahustunud soolaga vett järve) ja sooldunud muld (põhjavesi hakkab altpoolt aurumise tõttu üles minema) ?
Kahe ja ühe küüruga kaamlid.
Vahemereäärsed alad
Pinnamood
Hästi liigestatud
Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke
Välistegurite õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud
Geoloogiline ehitus
Noorte mäestike alad, alpi kurrutuse ajal kerkinud
Lõuna-Aafrikas ja Austraalias platvormid
Esineb vulkaane ja maavärinaid, eriti Vahemeremaades ja Ameerikas.
Kliima
suvel keskmiselt 25kraadi ja võib tõusta 40 kraadini.
Talvel pluss 10 ja enamus sademeid langeb talvel.
Mullastik
Tasandikel viljakad pruunmullad
Mägedes erosiooniohtlikud kivised mägimullad
Taimestik
Taimkatteks oli kunagi igihaljas mets.
(tamme-, looberi, seedri-, piinia, õlipuu jt. metsad)
Praegu on peamiseks taimkatte liigiks metsa asemel kasvanud tihe võsa, mis koosneb:
asteldega põõsastest (tsitrused, oleander)
madalatest kõvalehistest puudest (pistaatsia, õlipuu)
Lehed on hallika või hõbedase värvusega.
Liibanoni seeder
Piinia
Apelsinipuu
tsitrused
Õlipuu ehk oliivipuu
Küpress
oleander
Austraalias:
eukalüpt
rohtpuu
Iseloomuliku loomi EI OLE SÄILINUD.
Pudelpuud
Baobab
Lõuna - Ameerikas
Loomastik: Palju on suuri rohusööjaid (imetajaid)
Elevant,
Ninasarvik
Sebra
Gasell- vihmaperioodil praktiliselt ei joo
Jõehobu
Pühvel
Känguru (Savanni aladel Austraalias)
Kohastumised:
1)Elavad karjades - kuna üksi on ohtlik liigelda
2)Kiired jooksjad
Kiskjad:
Lõvi
Gepard
Leopard
šaakal
Hüään
Jaanalind (Aafrikas)
Emu (Austraalias
Nandu (L - Am.)
Inimtegevus:
Inimesed tegelevad savannides valdavalt karjakasvatusega-
Kasvatatakse veiseid, kitsi, lambaid.
Taimekasvatuses on valdavad istandused, kus kasavtatakse nelki, kohvi, ananassi, maapähklit jm.
Omatarbeks kasvatataakse bataati (magus kartul) ja maniokki.
Keskkonna ohud:
1)Savanne ohustavad tulekahjud, mille on süüdanud välk või inimesed.
2)Puude hävitamise ülekarjatamise tagajärjel muutub maa erosiooniohtlikuks.
3)Loomastikule tekitavad kahju salakütid.
Sahel - piirkond savannide ja Sahara kõrbe piirialal. Siin laienevad kõrbealad lõuna suunas mitu kilomeetrit aastas. Põhjuseks üleharimine ja ülekarjatamine. Suurim näljapiirkond Aafrikas.
Maavarad:
Metallimaagid
Kuld
Teemandid
Ljaano - Orinoco madaliku savann
Kampo - Brasiilia mägismaa savann
Troopika - lähis-, ekvatoriaalse, troopilise kliimavöötme ühtne nimetus
Ekvatoriaalsed vihmametsad
Vihmametsad paiknevad ekvatoriaalsetel aladel. Suuremad alad paiknevad
1)L-Ameerika põhjaosa
2)Aafrika kesk- ja lääneosa
Selva - Voh,a,ets Ö. ' Ameerikas
Kliimavööde:
Ekvatoriaalne kliimavööde - väga kuum ja niiske.
Õhutemperatuur aasta läbi +26-+29 kraadi
Sademeid on aasta läbi väga palju. Üle 2000mm aastas. Sajab iga päev pärastlõunal, kui veeaur on jõudnud pilvedeks koguneda. Sademeid põhjustavad püsivad tõusvad õhuvoolud. Aurumine on väiksem kui sademete hulk.
Mullastik:
Üeamised mullad on ferraliitmullad. Toitainerikas kiht on mullas väga õhuke. u.20 cm. Mineraalseid ja org. ühendeid mullas vähe.
taimed:banaan,ananass,kakaopuu,kookospalm,kohvipuu,mangopuu
Liaanid(ronitaimed-kasutavad ronimiseks teist taime):rotangpalm,monstera,vanill
Epifüüdid(taimed, mis kasvavad puu peal):sõnajalg,orhidee,samblikud
Parasiittaimed(toituvad taimest, kelle külge kinnituvad):rotangpalm
Tuntud maitsetaimed:
Piprad, vürtsid, kardemon, ingver
Taimeriigi kohastumisi:
kõrged võrad
kirjud õied
plank- ja tugijuured
lehed paksud, nahkjad
õhujuured
liaanid
epifüüdid
1.Loodusvööndid mäestikes
Loodusvööndid on välja kujunenud põhiliselt kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel.
Õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades on keskmiselt 6 kraadi iga kilomeetri kohta. Seetõttu võib leida ka ekvaatoril paiknevates kõrgmäestikes leida aasta ringi lumikatet. Ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja vihmasadu. Kõige vihmasem on mägedes 2-4 km merepinnast.
Lumepiir on kõrgusjoon, millel sademed langevad lumena ja tihenevad igilumeks ja -jääks. Ekvaatori kohal asub see 4-6 km kõrgusel.
1500 - 2600 m kõrgusel asendub vihmamets mägimetsaga, kus on madalam õhutemperatuur 15-20 kraadi ja sademete hulk kuni 3000 mm. 2600-3800 kõrgusel langeb õhutemperatuur 10 kraadini. 3800-4500m kõrgusel esineb juba püsivaid öökülmi ja õhutemperatuur on nii madal, et puid ei kasva. Sademeid umbes 1000 mm aastas.
Subscribe to:
Posts (Atom)