Geograafia vihik

1. VEERAND

See vöönd asub valdavalt 40 kuni 60 laiuskraadidel. Põhjapoolkeral on põhiliselt okasmetsad.
Kliimavööde:parasvööde
Õhumassid:parasvöötme õhumassid
Temperatuur:talvel miinus 5 kuni pluss 5 Suvel 15 kuni 25.
Sademed:kuni 1000mm/a
Tuuled: läänetuuled
Aastaajad:4 aastaaega

Lehtmets

Leht ja segametsas on valdavalt pruunmullad
Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguned intensiivselt järgmisel kevadel.

Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad.
Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud.
Kaug Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud.
Puud kasvavad mitmerindeliselt.

LOOMASTIK

Valdavalt elavad parasvöötme sega ja lehtmetsas imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga arvukas ja liigirikas linnuriik.
Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad.
Põhja Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug Idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja Ussuuri tiigrid.

Inimtegevus

1.Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus

2.Põllumajandus, teravilja ja piimatootmine
Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist

3.Maavarade kaevandamine kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki

4.Kalandus

5.Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini

ROHTLA

Kasvavad tavaliselt kõrrelised, mis taluvad kuivust.
Rohtlad asuvad laiguti.
Rohtlad paiknevad enamasti mandrite keskosas.
Rohtlad paiknevad peamiselt 40-55 laiuskraadide vahemikes.
Euraasias:kesk-osas.
Põhja - Ameerikas: kesk-osas.
Lõuna - Ameerikas: kagu-osas.

Rohtlate nimetus

Rohtlat nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt.
PREERIA on rohtla nimetus Põhja-Ameerika mandril
Pampa on rohtla nimetus Lõuna-Ameerika mandril
STEPP on rohtla nimetus Euraasia mandril
PUSTA on rohtla nimetus Ungaris, Euroopa maailmajaos.

Korraga võivad põleda sajad kilomeetrid, kuna sajab vähe ja suviti esineb põuda.

Veestik

Vetevõrk on väga hõre ja jõgedes jõetase on tugevasti kõikuv. Kuivematel aegadel võib jõesäng ära kuivada, märjematel aegade esimeb üleujutusi.

Mullastik

Mustmuld tekib rohtlasse, sest rohttaimestikku on rohtlas palju ja rohttaimed lagunevad suhteliselt kergesti ja kiiresti.

Taimkate

Taimedest kasvavad peamiselt rohttaimed
Rohttaimedest peamiselt kõrrelised.
Peale rohttaimede leidub rohtlas palju puhmaid.
Orgudes jm. niiskemates kohtades leidub kohati veidi põõsaid.

Rohttaimedest:
Euraasias erinevad stepirohud
Ameerikas erinevad preeriarohud.

Taimestik sarnane, välja arvatud, et suurte puude jaoks ei ole piisavalt vett.

Rohttaimedest esinev veel nn veerpalle, näiteks kipslill.
Puhmastest kasvab kõige enam pujusid.

LOOMASTIK

Rohtlas elavad pisikesed imetajad, peamiselt närilised kes toituvad närilistest.
Peale imetajate on arvukamalt veel roomajaid ja linde.

Närilised: suslik, ümiseja, hamster, preeriakoer, hüpiklased - suurhüpik jt.
Väikesed kiskjad: tõhk, tuhkur, koiott jt.

Karjakasvatus
Nendes piirkondades, kus rohtlad on põllunduseks liiga kuivad, kasutatakse neid karjamaana.

Kuivemates piirkondades kasvatatakse lambaid, hobuseid ja lihaveiseid.

Inimtegevuse tagajärjed

Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjatamisest tuleneb ka rohtlate peamine oht

Taimkatteta pinnas allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile.

2.VEERAND

Kõrb

1.ASEND
Peamiselt paikneb 20 – 30 laiuskraadide vahemikus.
Tekke põhjused:
1.Laskuvad õhuvoolud
2.külmad hoovused
3.mandrite sisealad
4.mägede vahelised orud.

Suurimad kõrbed paiknevad:
a)Aafrika põhjaosas.
b)Euraasia Kesk- ja edelaosas.
c)Austraalia kesk- lääne ja lõunaosas.

2.KLIIMA
Kõrbed tekivad aladele, kus kliima on väga kuiv.
Suurimad kõrbed paiknevad troopilises kliimavöötmes.
Õhutemperatuur troopilises kõrbes:
suvel +30 - +40 kraadi
talvel +15 - +20 kraadi
Suve ja talve temperatuurid erinevad mrgatavalt, kuid nii suvi kui ka talv on soojad.
Õhutemperatuuri kõikumine ööpäevas on suur.
(Nt. Päeval +40, öösel 0 kraadi)
Sademed
Sademeid on väga vähe.
Alla 250mm aastas.
Esineb nn. Kuiva vihma – vihmapiisad auruvad enne maapinnale jõudmist.

Aurumine on suurem kui sademete hulk. Tihti puhub kuumi kuivi tuuli, esineb liivatorme.
Vetevõrk on väga hõre.
Üksikud läbivoolavad jõed (Niilus, Amudarja, Sõrdaraja jt.)
Põhjavesi asub kõrbes enamasti sügaval. Nendes kohtades, kus pv. Maapinnale ulatub paiknevad oaasid.

1.Astlad, okkad aurumine
vähendamiseks
2.Pikad juured sügavuti või laiuti.
3.Säilitavad vett
4.kaetud vahalirvega
5.elutsükkel elatakse läbi väga kiiresti.

Taimed kõrbes

Saksauul - põõsas taim, millel puuduvad lehed. Ainult oksaraod.

Kaameli astel - väga okkaline. Loomad söövad torkivaid varsi.

Soolarohi

Loomade kehastuminne

1)väike veevajadus
2)öine eluviis
3)varjuvärvus
4)säilitavad varuaineid
5)suveuinakud
6)Urud maasees

Olemas näärmed soolade eritamiseks.

Roomajad:
Kobra
sarvik-rästik
varaan - suurim elab komoodo saarel. 2,5m

Kiskjad:
Kõrberebane - ei pea jooma, saab kõik ohvrilt
lõgismadu
tarakan
skorpion

Dromedar ja Baktriar
1 küür ja 2 küüru

küs:
Rohtla üldilme, millistele aladele tekib?
Rohtla nimetused erinevates maailmajagudes.
Temperatuur rohtlas, sademete hulk. (kõikumine suur)
Rohtla viljakus, huumuskihi paksus, mullakiht.
Miks on looduslikel rohtlatel rohtla ala vähe säilinud? (põllud ja karjamäed)

Õrrelised, puhmad, lühiajalised-; pikemaajalisedõistaimed.
Loomastik (näited).

Sojauba.
MIS ON EROSIOON? (Pinnase ärakanne) nt. vee- või tuuleerosioon.
NB! KÕRBE TEKKE JA KÕRBESTUMISE PÕHJUSED?!
Mis on kuiv vihm? (sajab aga maapinnale ei jõua)
Kuidas tekivad soolajärved (pidevalt tuleb jõgedest lahustunud soolaga vett järve) ja sooldunud muld (põhjavesi hakkab altpoolt aurumise tõttu üles minema) ?
Kahe ja ühe küüruga kaamlid.

Vahemereäärsed alad

Pinnamood
Hästi liigestatud
Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke
Välistegurite õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud

Geoloogiline ehitus
Noorte mäestike alad, alpi kurrutuse ajal kerkinud
Lõuna-Aafrikas ja Austraalias platvormid
Esineb vulkaane ja maavärinaid, eriti Vahemeremaades ja Ameerikas.

Kliima

suvel keskmiselt 25kraadi ja võib tõusta 40 kraadini.
Talvel pluss 10 ja enamus sademeid langeb talvel.

Mullastik

Tasandikel viljakad pruunmullad
Mägedes erosiooniohtlikud kivised mägimullad

Taimestik
Taimkatteks oli kunagi igihaljas mets.
(tamme-, looberi, seedri-, piinia, õlipuu jt. metsad)

Praegu on peamiseks taimkatte liigiks metsa asemel kasvanud tihe võsa, mis koosneb:

asteldega põõsastest (tsitrused, oleander)
madalatest kõvalehistest puudest (pistaatsia, õlipuu)

Lehed on hallika või hõbedase värvusega.


Liibanoni seeder
Piinia
Apelsinipuu
tsitrused
Õlipuu ehk oliivipuu
Küpress
oleander

Austraalias:
eukalüpt
rohtpuu

Iseloomuliku loomi EI OLE SÄILINUD.

Pudelpuud
Baobab
Lõuna - Ameerikas
Loomastik: Palju on suuri rohusööjaid (imetajaid)
Elevant,
Ninasarvik
Sebra
Gasell- vihmaperioodil praktiliselt ei joo
Jõehobu
Pühvel
Känguru (Savanni aladel Austraalias)

Kohastumised:
1)Elavad karjades - kuna üksi on ohtlik liigelda
2)Kiired jooksjad

Kiskjad:
Lõvi
Gepard
Leopard
šaakal
Hüään



Jaanalind (Aafrikas)
Emu (Austraalias
Nandu (L - Am.)

Inimtegevus:
Inimesed tegelevad savannides valdavalt karjakasvatusega-
Kasvatatakse veiseid, kitsi, lambaid.

Taimekasvatuses on valdavad istandused, kus kasavtatakse nelki, kohvi, ananassi, maapähklit jm.
Omatarbeks kasvatataakse bataati (magus kartul) ja maniokki.

Keskkonna ohud:
1)Savanne ohustavad tulekahjud, mille on süüdanud välk või inimesed.

2)Puude hävitamise ülekarjatamise tagajärjel muutub maa erosiooniohtlikuks.

3)Loomastikule tekitavad kahju salakütid.

Sahel - piirkond savannide ja Sahara kõrbe piirialal. Siin laienevad kõrbealad lõuna suunas mitu kilomeetrit aastas. Põhjuseks üleharimine ja ülekarjatamine. Suurim näljapiirkond Aafrikas.

Maavarad:
Metallimaagid
Kuld
Teemandid

Ljaano - Orinoco madaliku savann
Kampo - Brasiilia mägismaa savann
Troopika - lähis-, ekvatoriaalse, troopilise kliimavöötme ühtne nimetus

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Vihmametsad paiknevad ekvatoriaalsetel aladel. Suuremad alad paiknevad
1)L-Ameerika põhjaosa
2)Aafrika kesk- ja lääneosa

Selva - Voh,a,ets Ö. ' Ameerikas
Kliimavööde:
Ekvatoriaalne kliimavööde - väga kuum ja niiske.

Õhutemperatuur aasta läbi +26-+29 kraadi
Sademeid on aasta läbi väga palju. Üle 2000mm aastas. Sajab iga päev pärastlõunal, kui veeaur on jõudnud pilvedeks koguneda. Sademeid põhjustavad püsivad tõusvad õhuvoolud. Aurumine on väiksem kui sademete hulk.

Mullastik:
Üeamised mullad on ferraliitmullad. Toitainerikas kiht on mullas väga õhuke. u.20 cm. Mineraalseid ja org. ühendeid mullas vähe.

taimed:banaan,ananass,kakaopuu,kookospalm,kohvipuu,mangopuu
Liaanid(ronitaimed-kasutavad ronimiseks teist taime):rotangpalm,monstera,vanill
Epifüüdid(taimed, mis kasvavad puu peal):sõnajalg,orhidee,samblikud
Parasiittaimed(toituvad taimest, kelle külge kinnituvad):rotangpalm

Tuntud maitsetaimed:
Piprad, vürtsid, kardemon, ingver

Taimeriigi kohastumisi:

kõrged võrad
kirjud õied
plank- ja tugijuured
lehed paksud, nahkjad
õhujuured
liaanid
epifüüdid

1.Loodusvööndid mäestikes

Loodusvööndid on välja kujunenud põhiliselt kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel.
Õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades on keskmiselt 6 kraadi iga kilomeetri kohta. Seetõttu võib leida ka ekvaatoril paiknevates kõrgmäestikes leida aasta ringi lumikatet. Ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja vihmasadu. Kõige vihmasem on mägedes 2-4 km merepinnast.
Lumepiir on kõrgusjoon, millel sademed langevad lumena ja tihenevad igilumeks ja -jääks. Ekvaatori kohal asub see 4-6 km kõrgusel.
1500 - 2600 m kõrgusel asendub vihmamets mägimetsaga, kus on madalam õhutemperatuur 15-20 kraadi ja sademete hulk kuni 3000 mm. 2600-3800 kõrgusel langeb õhutemperatuur 10 kraadini. 3800-4500m kõrgusel esineb juba püsivaid öökülmi ja õhutemperatuur on nii madal, et puid ei kasva. Sademeid umbes 1000 mm aastas.