Keemia vihik

KEEMIA abi=www.zone.ee/gagkeemia

Aatom ja aatomi ehitus



Aatom koosneb AATOM = AATOMITOOM (tuumaosakesed)pluss ELEKTRONKATE (elektronid elekrtonkihtidel)
Aatomituum koosneb (mitmuses) Prootom (laeng pluss 1, mass 1) ja Neutron laeng 0 ja mass 1)
Elektronkate koosneb elektronidest (laeng miinus 1, mass on umbes o,ooo5

2.Seoseid aatomi ehitusest
Aatomituumal on seal olevate prootomite ja neutronite tõttu positiivne laeng. Seda nimetatakse tuumalaenguks Z ning see on võrdne prootomite arvuga.

Elektronkattel on negatiivne laeng.
Et aatom tervikuna on neutraalne, peab olema aatomis ühepalju prootomeid ja elektrone.

Aatommassiks nimetatakse aatomi massi aatomi massi ühikutes.
Nagu päikesesüsteemis on koondunud põhimass Päikesesse, on aatomis suurem osa massist tuumas.

Aatommassi ümardamisel täisarvuni saame massiarvu A. Et nii prootoni kui neutroni mass on 1 amü, siis on massiarv võrdne tuumaosakeste arvuga ehk prootomite ja neutronite arvude summaga.


Keemiline element

Info perioodilisustabelist

aatomnumber (Z) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv

aatommass umbes massiarv (A) = prootonite arv ja neutronite arv

perioodi number = elektronkihtide arv aatomis

A rühma number = väliskihi elektronide arv

Harjutus: naatriumi ja väävli aatom
N V
Sümbol Na S
Aatomnumber 11 16
Aatommass 22,99 32,07
Massiarv 23 32
Tuumalaeng +11 +16
Prootonite arv 11 16
Elektronide arv 11 16
Neutronite arv 12 16
Väliskihi elektronide arv 1 6
Elektronkihtide arv 3 3

Elektronskeem näitab elektronide paiknemist kihiti.
Ainult viimane ja eelviimane kiht ei pea olema max täitunud.
Igale elektronkihile mahuv maksimaalselt 2n ruudus. elektroni, kus n on kihi number.

1. kihile max 2
2. kihile 8
3. kihile 18
4.kihile 32
välisele ehk viimasele max 8

--------------------------------------------------------------------
Vasta küsimustele vihikusse kirjalikult:
1) Mis on liitaine? Too 2 näidet!
2) Mille poolest erinevad liitained, mis koosnevad molekulidest, nendest, mis koosnevad ioonidest?
3) Kas järgmine liitaine esineb molekulidena või ioonkristallina: väävelhape (H2SO4), seebikivi (NaOH), süsihappegaas (CO2), vingugaas (CO), kustutamata lubi (CaO)?
4) Kuidas saadakse kõige lihtsamalt liitained? Too näide!


1) Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid.
H2O ; CO2 ; NaCl

2)Ioonid esinevad kristallidena.

3)

4)Kõige lihtsam viis saada liitaineid on lihtainete omavahelisel reageerimisel, seega ühinemisel: kaks lihtainet ühinevad. Sellist reaktsiooni, kus kahe või enama lihtaine reageerimisel tekib üks liitaine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks.

maagaas

LIHTAINED:
O3 (osoon)
C60 (teemant)
H2 (vesinik)
C20 (grafiit)
O2 (hapnik)
N2 (lämmastik)

LIITAINED:
CO2 (süsihappegaas)
CO (vingugaas)
C20H42 (parafiin)
C12H22O11 (suhkur)
C6H12O6 (glükoos)
H20 (vesi)
H2SO4 (väävelhape)
--- JÄTKUB ---
Oksiide saadakse näiteks lihtainete põlemisel ehk reageerimisel hapnikuga (O2).
Lihtaine + hapnik = oksiid
Kui elemendil on ühendis kindel oksüdatsiooniaste
(IA, IIA, Al) on lihtne võrrandit kirjutada!
Naatriumi reageerimine hapnikuga
4Na + O2  2Na2O

Vesiniku reageerimine hapnikuga (paukgaas, kütus)
2H2+O2  2H2O

Magneesiumi reageerimine hapnikuga (säraküünal!)
2Mg + O2  2MgO (magneesiumoksiid)

Raua reageerimine hapnikuga: tekib raud(III) oksiid
4Fe + 3O2  2Fe2O3

2.Süsiniku reageerimine hapnikuga:

Täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas)
C + O2 = CO2
Mittetäieliku põlemisel tekib süsinikksiid (vingukaas)
2C + O2 = CO

3.Väävli reageerimisel hapnikuga: tekib vääveldioksiid
S8 + 8O2 = SO2

Olulisemad happed

HCl – vesinikkloriidhape ehk soolhape
Tugev lenduv hape (ärritavad aurud)
Kuulub maomahla koostisesse ja aitab lagundada toitu.

H2SO4 – väävelhape
Tugev haoe, raske õlitaoline vedelik, mis seob õhuniiskust.
Söövitab orgaanilisi ühendeid, nt. Paberit ja puitu.
Tähtsaim ja enimtoodetud hape, nö „keemia veri”.
Kasutatakse autoakudes akuhappena.

H2CO3 – süsihape
Väga nõrk hape
Tekib süsihappegaasi lahustamisel vees (eriti rõhu all):
CO2+H2OH2CO3
Laguneb kergesti tagasi süsihappegaasiks ja veeks:
Limonaad kihiseb, sest seal olev süsihape laguneb tagasis süsihappegaasiks ja veeks.

CO2+H2O tekib H2CO3, aga see ka laguneb tagasi! (jookide gaseerimine-pudeli avamine)

8.Ohutusnõuded

Kontsentreeritud hapete lahendamisel tuleb haped valada peene joana vette.
Tuleb valada HAPET VETTE, mitte teistpidi! (muidu võib minna keema!)
1.ei pritsi
2.kui hapet satub nahale,
tuleb seda kohta pesta jooksva vee all
ja neutraliseerida seejärel söögisooda (NaHCO3) lahusega
ning siis uuesti jooksva vee all pesta

ALUS

Al(OH)3

Nõrkade aluste uurimine

Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid
Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid
Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid
Mg(OH)2 - magneesiumhüdroksiid
Co(OH)2 - koobalt(II)hüdroksiid - tumesinine

Aluselised oksiidid

Aluselised oksiidid on alustele vastavad oksiidid. Need on metallioksiidid.

ALUSELINE OKSIID + VESI --> ALUS
Veega reageerivad vaid IA ja IIA Metallide al Ca-st oksiidid -vastavalt tugevatele alustele ehk leelistele:

Ühinemisreaktsioonid:
Cs2(+1)O(-2) + H2O --> 2Cs(1)OH(-1)

Ba(2)O(-2)+H2O --> Ba(2)(OH)(-1)2

FeO3 + H2O -/-> ei toimu. Raud(III)oksiid ei reageeri.

4.Alused argielus

NaOH - naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (leelis)

Seebi keetmisel ja kanalisatsioonipuhastusvahendis (Torusiilis).

Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi.
kasutatakse ehituses lubimördis ja viljapuutüvede lupjamisel.

CaCO3 --> CaO --> Ca(OH)2-->CaCO3

Tugeva aluse sattumisel nahale tuleb koht veega pesta ja neutraliseerida nt söögiäädika või sidrunhappega.